Maksu- ja Tolliameti äsjaavaldatud 2017. aasta statistikast selgub, et ametlik üüritulu kasvas aastaga 21%, deklareerijate arv kasvas aastaga koguni kolmandiku võrra. Samas näitab Kinnisvara24 analüüs, et tegelik üüriturg on kordades suurem kui deklareeritakse.
2017. aastal esitati maksu- ja tolliametile kokku 6679 eluruumi üürituludeklaratsiooni, mis on 32% rohkem kui aasta varem. Deklareeritud üüritulu summa kasvas 21%, 18,05 miljoni Euroni.
Keskmine üüritulu ühe deklaratsiooni kohta oli ca 2700 eurot aastas, ehk keskmiselt 225 eurot kuus. Seega on üüritulu deklareerimine kasvutrendis ja võib öelda, et maksu- ja tolliamet (MTA) on teinud väga head tööd.
Kinnisvara24.ee viis läbi analüüsi, millest selgub, et Eesti üürituru tegelik maht võib olla mitu korda suurem kui ametlikult deklareeritakse.
Üürituru tegelikku suurust on võimalik hinnata mitmeti. Statistikaameti andmetel elas viimase rahvaloenduse andmetel üüripinnal 8% inimesest ehk ca 48 000 leibkonda.
Kinnisvara24.ee-s ja teistes kinnisvaraportaalides avaldatud eluruumide üürikuulutuste arvu järgi konservatiivselt hinnates on Eestis eluruumide üüripindasid minimaalselt 28 000. Sellele lisanduvad lühiajalised üüripinnad (nt Airbnb kaudu pakutavad) ja sellised üüripinnad, millekohta avaldatakse kuulutus ainult sotsiaalmeedias ning ka üüripinnad, mille kohta liiguvad pakkumised tuttavate kaudu.
Kinnisvara24 andmetel on Eesti keskmine igakuine üürisumma 420 eurot. Seega on arvestuslik üürituru suurus vähemalt 105 miljonit eurot aastas (vt analüüsi metoodikat täpsemalt allpool).
MTA lubab deklareeritavast üüritulust maha arvata 20% üüritulu summast (üürileandmisega seotud kulud). Kui eeldadada, et kõik deklareerijad seda võimalust kasutavad, on Eesti üürituru suurus aastas ligikaudu 85 miljonit eurot.
“Nii nagu kõigis teistes majandusvaldkondades, valitseb ka üüriturul konkurents. Suur osa Eesti inimesi, kes korrektselt oma üüritulu deklareerivad, on seega ebavõrdses konkurentsiolukorras, kuna konkureerivad üürileandjad saavad alusetult oma vara pealt 20% rohkem tulu või saavad selle võrra odavamat üürihinda pakkuda”, kommenteeris Kinnisvara24.ee tegevjuht Paavo Heil.
“Üüriraha mitteametlikult maksmine ja küsimine võib valusalt kätte maksta nii üürileandjale kui üürnikule. Üürileandja peab arvestama sellega, et MTA on leidlik ning kahtluse korral kontrollitakse asjaolusid ka kuni seitse aastat hiljem. Üürniku jaoks aga võib olukord muutuda probleemseks siis, kui üürileandjaga tekib mingisugune vaidlus. Mitteametlikku üüri maksmist on tagantjärgi väga keeruline tõendada”, lisas Heil.
