Uudis

Kas teadsid, et Eesti pensionifondid kisuvad maailma majandust allapoole?

Mis pidi on Manhattanil toimuv seotud Eesti pensionifondidega?

Sain täna kirja oma pensioni II sammast valitsevalt pangalt. Pealkirjas teatati: “Maailmamajanduse langus on seotud Eesti pensionifondidega”. Pidin hea mitu korda lugema, enne kui mõistsin, mida öelda tahetakse – Eesti pensionifondide kehvad tulemused on tingitud maailmamajanduse langusest.

Lisaks sain teada, et fondi tootlus alates tegevuse algusest on keskmiselt +3,03% aasta kohta, 2018. aasta IV kvartalis aga langes osaku väärtus eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes 4,61%.

Kui esimene, pluss-märgiga arv oli värviline ja rasvane, siis negatiivset tootlust millegipärast esile ei tõstetud. Kiirelt peale vaadates – nagu me enamikke korporatiivseid uudiskirju loeme – oleks silma jäänud ainult esimene arv.  Hinge oleks jäänud hea tunne, et pensioniga on kõik hästi.

Investeerimine ja kommunikatsioon on kaks ise asja

Ma pole piisavalt pädev hindama, kas pank on minu varasid paigutades käitunud adekvaatselt või mitte. Võimalik, et minu poolt fondi valides ühtlasi aktsepteeritud riski piiride juures oligi selline (negatiivne) tootlus hetkel vältimatu. Heauskliku tarbijana arvan, et pank on pannud minu raha haldama inimese, kes teab investeerimisest minust rohkem ja ei ürita mul nahka üle kõrvade tõmmata.

See on aga ainult üks pool asjast. Mis mul tegelikult harja punaseks ajab, on see, et pank üritab oma kliendile mingit häma ajada. Ei ole mõtet püüda kehva tulemuse juures head nägu teha, sellest ei tule muud, kui halb maitse suhu.

Pangad on meie pensionifondide kehvade tulemuste eest juba vastu kolpa saanud, nii et tolmab, aga tundub, et nad ei õpi. Võetagu nüüd turundus- ja suhtekorraldusosakonnad ahelast välja ja hakatagu klientidele saatma nende pensionisammaste käekäigu kohta fakte, mitte argumente.

Huvitavas seltskonnas

Seonduval teemal – Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja jagas täna sotsiaalmeedias OECD (Majandusarengu ja koostöö organisatsiooni) graafikut eri riikide pensionifondide administratiivkuludest. Eesti oli paraku selle graafiku kaugemas otsas – meie pensionifondide ülalpidamine on kallis. Tõsi, selle aasta algusest langesid valitsemistasu piirmäärad 2%-lt 1,2 protsendile ja prognooside kohaselt võib see langetada keskmise valitsemistasu sel 2019. aastal 0,65 protsendile.

2017. aastal kulus ühe pensionidollari haldamiseks protsendina fondi mahust rohkem raha ainult Zambias, Serbias ja Nigeerias.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.