Riigikokku on taas jõudnud eelnõu, mis piirab maaomanike õigust otsustada oma maa kasutamise üle. Oponentide sõnul on väärtusliku põllumaa kaitsmine on oluline, kuid seda tuleks teha põhiõigusi vähem riivaval viisil.

Geenius kirjutas nädala alguses, et Eesti Omanike Keskliit taunib maaeluministeeriumi plaani muuta põllumaa kasutustingimusi nii, et inimene ei saaks põllumaale näiteks kodu ehitada või seal väiketootmist laiendada.

Igal inimesel peab olema õigus enda maale, sealhulgas väärtuslikule põllumaale, ehitada omale kodu või seda kodu või oma väiketootmist laiendada ning ta ei peaks vajama selleks põllumajandus- ja toiduameti eriluba, teatas liit. 

“Ühelt poolt on arusaadav ministeeriumi soov tagada põllumajandusmaal toidutootmine, et oleks tagatud toidu varustuskindlus, kuid teisalt ei tohi see tulla ülemääraste omandikitsenduste arvelt,” märkis liidu esimees Priidu Pärna.

Pärna sõnul peab põhiseaduse kohaselt iga põhiõiguse piirang olema läbinud proportsionaalsuse testi ehk omandikitsendused peavad olema vajalikud ja kohased.

Maaeluministeeriumi eelnõu suurendab Pärna sõnul ilmselgelt omandikitsendusi ja bürokraatiat, olles sellega vastuolus valitsuse koalitsioonilepingu lubadusega seda vähendada: “Me ei tohi jõuda absurdini, kus kodutara ehitamiseks tuleb omanikul algatada detailplaneering.”

Eelnõu riivab omandipõhiõigust ning ettevõtlusvabadust

Arutlusel oleva eelnõu eesmärk on kaitsta keskmisest viljakamate muldadega põllumaad ja tagada seeläbi riigi toidu varustuskindlus. Mõte on selles, et omanikud peaksid väärtuslikku põllumaad kasutama võimalikult suures ulatuses vaid põllumajanduslikuks tegevuseks, muud tegevused oleksid väärtuslikul põllumaal oluliselt piiratud. Näiteks ei tohiks maa omanik üldjuhul oma põllumaale ehitada uut ega laiendada olemasolevat ehitist, ei tohiks lasta põllumaal metsastuda ega rajada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementi.

Eelnõu taunib ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Koda saatis riigikogu maaelukomisjonile kirja, kus tõi välja, et ei toeta eelnõu praegusel kujul. Koda rõhutas, et toetab igati eelnõu eesmärki kaitsta väärtuslikku põllumaad, kuid seda tuleks teha siiski põhiõigusi vähem riivaval viisil.

Sarnane eelnõu korra juba põrus

Sarnane eelnõu on riigikogus ka varem arutlusel olnud, kuid tol ajal võttis parlament kaubanduskoja ja ka teiste huvigruppide kriitikat kuulda ning loobus väärtusliku põllumaa omanike õiguste piiramisest. Kuigi praeguse eelnõu puhul on püütud leida teatud kompromisse maaomaniku huvide ja riigi huvide tasakaalustamise eesmärgil, kaasneksid sellega maaomanikele endiselt põhiõigusi ebaproportsionaalselt riivavad piirangud.

Koda märkis, et väärtuslikku põllumaad saab ka praegu kaitsta läbi planeerimismenetluse ning kohalikul omavalitsusel on kohustus leida erinevate huvide vahel tasakaal. Kui avalik huvi kaalub üles erahuvi, on võimalus planeeringuga kehtestada omandile vastav piirang. Seega on ka kehtiva regulatsiooni kaudu tegelikult võimalik jõuda sisuliselt sama tulemuseni, nagu eelnõu puhulgi. Seejuures on aga tegemist eelnõuga võrreldes põhiõigusi vähem piirava viisiga.

Kaubanduskoda tegi ettepaneku keskenduda hoopis kehtivate ja põhiõigusi vähem riivavate sätete paremale rakendamisele. Nimelt võiks seadus määratleda väärtusliku põllumaa mõiste ning selle kaitse üldisemad põhimõtted, kuid lõplik kaalutlusõigus võiks jääda kohalikule omavalitsusele, kes hindab üksikjuhtumi asjaolusid ja vajadust konkreetsete piirangute järele, mitte ei rakenda universaalseid piiranguid igas olukorras.