Viimased nädalad on näidanud, et kelmid on endiselt hoos ning püüavad kõikvõimalike skeemide kaudu heausksete raha end kätte saada.

Politsei- ja piirivalveameti Viljandi piirkonnavanem Meelis Lill märkis, et ajal, mil suurem osa inimestest suvepuhkuse plaane teevad, peavad plaani ka kelmid. Nemad aga kahjuks ei vali sihtkohta rannapuhkuseks või perematkaks, vaid peavad plaani, millise skeemi abil heausksetelt raha välja meelitada.

Lille sõnul on viimased nädalad näidanud, et endiselt on päevakorral kõik erilaadi skeemid. „Näiteks laekus paar päeva tagasi politseile teade, et ühele kohalikule tuli Whatsappi rakendusse kiri lingiga Omnivalt. Teataja tegi lingi lahti ning sattus lehele, kus tema pangaandmeid hakati küsima. Järgnes juba sõnum uue lingiga, mida teataja aga enam lahti ei teinud. Ta salvestas sõnumi ja kirja ära ning pöördus kelmusjuhtumi kahtlusega politsei poole,“ kirjeldas piirkonnavanem.

„Eile laekus meile aga teade sellest, et ühe Viljandimaa mehe pangakontolt on tema teadmata võetud välja 800 eurot ning kuskile ei ole kadunud ka inverteerimiskelmused, pangakelmused, ostu-müügikelmused ja teisedki kelmusliigid,“ märkis politseinik.

Politseinikku teeb murelikuks seegi, et nn pensionireformiga tuleb turule hetkeliselt suur summa raha, mida kelmid proovivad kindlasti ära kasutada. „Siinkohal aitab inimese teadlikkus ja põhjalik eeltöö, kuhu oma raha paigutada. Alati tasub konsulteerida oma lähedastega, kui puudub kindlus otsuse tegemise osas,“ selgitas Lill.

Ta tuletab meelde, et enne mistahes teenuse või toote soetamist mõnelt eraisikult või tundmatult firmalt, tuleb kontrollida pakkuja tausta. „Pakkumised, mis tunduvad liiga head, et olla tõesed, seda enamasti polegi. Kui tehing või pakutav kaup tundub kahtlane, müüja on liigselt kiirustav või pealetükkiv, siis tasub tehing edasi lükata, et olla lõpuni kindel selle kvaliteedis ja olemasolus,“ kirjeldas piirkonnavanem.

Politseiniku sõnul käib rahast ilmajäämine kahjuks palju lihtsamalt ja kiiremini, kui raha tagasisaamine. Üha virtuaalsemaks muutuv keskkond muudab meie elu ja toimetusi aina lihtsamaks, kuid sellega kaasnevad ka ohud. Oska ohte näha ja ära tunda!

Et kaitsta end võimalike petiste eest, tuleb järgida lihtsaid soovitusi:

•   Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Kui pakkuja on tundmatu, tagant kiirustav, tundub liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti ongi tegemist pettusega. Oluline on säilitada rahu ja võtta endale aega mõtlemiseks.
• Ära jaga võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms. Ära sisesta kergekäeliselt oma krediitkaardi numbrit/panga paroole, kui sul neid küsitakse. Pank ei küsi neid sinult kunagi e-maili teel – tal on need tavaliselt olemas. Kui kahtled – helista oma panka ja küsi kas nad koguvad e-mailide teel krediitkaardi numbreid/paroole.
• Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta. Enne, kui hakkad kas reaal- või virtuaalkekskonnas rahalist tehingut sooritama, otsi interneti otsingumootoreid (nt google, neti) kasutades tehingu teise osapoole kohta infot. Tihti võib sealt leida varem petta saanud inimeste kommentaare ja vihjeid. Kui leidub viiteid, et tehingu teise poolega on varem olnud probleeme, peata tehing ning teavita isiku tegevusest politseid ja portaali haldajat. Alati tuleb olla ettevaatlik, kui kaupleja palub raha kanda eraisiku kontole.
• Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
• Kui saad kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000.
• Kindlasti ei tohi alluda kelmide poolt sageli kasutatavale võttele, mil küsitaks mingil põhjusel (näiteks kaup läks kallimaks vms) raha juurde.
• Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse. Virtuaalkeskkonnas toimunud kelmuse korral teavita sellest koheselt ka portaali pidajat.