Uudis

Kert Kingo: tööstuse populariseerimiseks tuleb noori sihipärasemalt suunata

"Aktiivselt ja laiapinnaliselt tuleb populariseerida tööstuserialasid," ütles Kert Kingo. Foto: Scanpix

Väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo hinnangul ei õpi piisavalt paljud noored tööstussektorile vajalikke erialasid, mistõttu tuleb noorte haridusvalikute suunamisel olla konkreetsem ja sihipärasem.

“Aktiivselt ja laiapinnaliselt tuleb populariseerida tööstuserialasid, kutse- ning inseneriõpet. Kuidas saada gümnaasiumi lõpetanud tagasi erialade õppimise juurde? Lahenduseks võiks olla valikuaasta laiendamine kõigile õpilastele,” ütles Kingo kolmapäevasel kohtumisel tööstussektori erialaliitude esindajatega.

Kohtumisel arutati muuhulgas tööstussektori erialade mainet, kutsekoolide ja tööstusettevõtete koostööd ning eelkõige seda, kuidas riik saaks tööstusettevõtetele rohkem abiks olla tööjõuprobleemide lahendamisel.

Kohtumisel osalenud leidsid, et ka üleminekuaasta või tasanduskursuse võimaldamine võiksid olla lahendused, mis suunavad noored tööstuses pakutavatele töökohtadele. Võimalik lahendus on ka rakenduskõrghariduse tagasitoomine kutsehariduse juurde kas 5. taseme asemel või juurde, kuid nii, et ei tekiks dubleerimist, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Ministeeriumi teatel on oluline ka VÕTA, kuna see aitab õppeprotsessis vältida sarnase õppe kordamist. Lisaks aitaks tööstussektorisse inimesi juurde tuua töökohapõhine õpe.

“Praegu on tõsine küsimus, kuidas tuleviku haridussüsteem peaks vastama tööstuse vajadusele ja kuidas tagada jätkusuutlikkus pärast Euroopa Liidu tõukefondide lõppemist. OSKA on heaks süsteemiks, kuidas ettevõtjad saavad kaasa rääkida haridussüsteemi kujundmaisse ja mul on hea meel, et MKM seda programmi tugevalt toetab,” ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Põhimõttelised lahendused kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamiseks on välja pakutud tööstuspoliitika rohelises raamatus ning erinevaid konkreetseid tegevusi on arutatud tööstuse erialaliite ühendavas koostöökogus Tööstus 2030. Kõige selgemad lahendused on seotud OSKA ettepanekute rakendamisega kõigil haridustasemetel, kutseõppega ning tööstuserialade mainekujundusega.

“Suunaks on võetud kutseõppe tagamine igas maakonnas. Sellele peab aga lisanduma sisuline koostöö näiteks kompetentsikeskuste või karjäärimudelite toetamise vormis,” ütles Kingo.

Seoses riikliku tellimuse kaotamisega kutseõppes suureneb tööstuse erialaliitude kaasatus kutseõppesse olulisel määral. Lisaks tuleks valmis olla regionaalseks ebakõlaks – hariduskeskuste töökodade võimalused on üles ehitatud Eestit tervikuna silmas pidades, mistõttu regionaalses vaates ei pruugi kohalikele ettevõtetele vajalike oskuste õpetamiseks olla töökodasid just neile vajalike oskuste osas.

Tööstuserialade kutsestandardid ei tohi olla liiga kitsad ning peavad olema kirjutatud mõistlikult, nii et koolid saaksid ise ka aru, mida nad õpetama peavad. Kitsaid erialaseid IKT oskusi on aga otstarbekam õpetada töökohapõhise õppe käigus.

Arutelus osalesid elektroonikatööstuse liidu, puitmajaliidu, trüki- ja pakenditööstuse liidu, kaubandus-tööstuskoja, masinatööstuse liidu, keemiatööstuse liidu, toiduainetööstuse liidu, metsa- ja puidutööstuse liidu, tööandjate keskliidu, elektritööstuse liidu ning MKM-i esindajad.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.