Kaks Keskerakonna poliitikut on asunud veidrasse kirjavahetusse Danske rahapesuskandaali osas.

Veidi üle kuu aja tagasi, 14. jaanuaril saatis Riigikogu õiguskomisjon selle keskerakondlasest esimehe Jaanus Karilaiu eestvedamisel erakonnakaaslasest peaminister Jüri Ratasele kirja pealkirjaga “Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekud peaministrile poliitikate kujundamiseks rahapesu tõkestamise valdkonnas”.

Ettepanekute varieeruvus ja haare on suur, rääkides “kaalumisest”, “efektiivistamisest” ja “poliitilise tasandi tugevdamisest. Samas tehakse ettepanek “teha justiitsministeeriumile ja siseministeeriumile ülesandeks töötada välja eelnõu, mis võimaldaks kõigi rahapesualaste kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks kasutada jälitustegevust.”

Peaminister kiidab, aga ei reageeri

Nüüd laekus Stenbocki majast Toompea lossi vastus, kus peaminister kiidab paljusõnaliselt Karilaiu juhitud komisjoni rahapesu tõkestamise nimel tehtud suure töö eest. Ühtegi komisjoni kuuest tehtud ettepanekust peaminister ei käsitle.

Alustades tõdemusest, et Danske filiaaliga seonduvad rahapesu kahtlused on ülitõsine probleem, leiab peaminister üldiselt, et “õiguskomisjoni koostatud kokkuvõte annab tänuväärse panuse Eestis rahapesu tõkestamise eest vastutavate asutuste ja ametkondade tegevuse hindamiseks ning paremaks koordineerimiseks. Samuti on see oluline sisend rahapesu tõkestamise valitsuskomisjonile ning järgmisele valitsusele ja parlamendi koosseisule.”

Ratas jätkab sama üldsõnaliselt: “Meie institutsioonid ja seadusandlus peavad alati olema asja- ja ajakohased, et ennetada kõikvõimalikud taolised juhtumid juba eos. Rõhutan siinkohal veelkord kõigi asjassepuutuvate organisatsioonide laiapõhjalise koostöö tähtsust ning valitsuse ja Riigikogu aktiivset rolli. Tänan kõiki õiguskomisjoni liikmeid põhjaliku töö ja panuse eest Danske Banki Eestis tegutsevat filiaali puudutava juhtumi uurimisel ning sellega seotud ametkondade töö analüüsimisel,” lisas Ratas.

Kõigiga siiski ei kõlba koostööd teha

Ehkki peaminister koostöö tähtsust ja Riigikogu aktiivset rolli rõhutab, võib õiguskomisjoni tegevusest siiski leida ka vastupidiseid näiteid. Kui veebruari alguses viibis Eestis Euroopa Parlamendi rahapesu vastase erikomisjoni delegatsioon, keeldus Karilaid eurosaadikutega kohtumast.