Teisipäeval, 9. novembril, pidasid politseinikud kinni küberkuritegudes ja rahapesus kahtlustatava 38-aastase mehe. Rahapesule kaasaaitamises kahtlustatakse 33-aastast naist.

Kahtlustuste kohaselt pakkusid Anton ja Alina küberkuritegusid toime panevatele kelmidele võimalust kasutada vahendustasu eest oma pangakontosid. Skeem oli lihtne: et varjata pettuse teel teenitud raha tegelikku päritolu, kanti see kahtlusaluste pangakontodele, mis olid mitmes riigis nii nende enda kui ka variisikute nimel.

Esialgse info kohaselt teenisid kahtlusalused vahendustasu 10 kuni 55 protsenti iga ülekande pealt. Antoni kahtlustatakse arvutikuriteos ja rahapesus, Alinale on esitatud kahtlustus rahapesule kaasaaitamises. 

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juhi Oskar Grossi sõnul kasutavad küberkurjategijad oma jälgede peitmiseks teenusepakkujaid, kes aitavad rünnakut selle eri etappides ette valmistada, läbi viia ja rahasid peita.

“Internetis riigipiire ei ole ja nii võivad ühe rünnakuga olla seotud inimesed mitmest riigist, kellest igaüks pakub rünnaku idee autorile oma teenust ja kes tunnevad teineteist ainult internetifoorumi kasutajanime järgi. See on võrgustik, mille tõkestamiseks peame lisaks arvutikuritegudele tähelepanu pöörama ka rahapesule, sest küberkuritegevus on peaasjalikult finantsiliselt motiveeritud,” ütles Gross.

“Vaatamata asjaolule, et kahtlustatavad kasutasid mitmekümnete välisriikide makseasutuste teenuseid, variisikuid ja võltsitud dokumente ning kannatanute vara investeeriti kiiresti muuhulgas krüptorahasse, õnnestus tõendeid koguda märkimisväärselt efektiivselt. Kõnealuses kriminaalasjas kahtlustatavate kinnipidamine on ka rahvusvahelises mastaabis suur töövõit ja tunnustus Eesti õiguskaitseasutuste tööle,” rääkis riigiprokurör Eleliis Rattam.

Kriminaalmenetluses on tuvastatud 1,5 miljoni euro ulatuses kriminaaltulu, millest arestitavat vara on umbes miljoni euro väärtuses. Anton võeti prokuratuuri taotlusel vahi alla.