Geeniuse hiljutisest hinnavõrdlusest selgub, et paljud tervise- ja kosmeetikakaubad on apteekides kõvasti kallimad kui tavapoodides.

Hinnad võivad erineda isegi eurodes ning seda ka tervise mõttes väga oluliste kaupade puhul, nagu näiteks naiste hügieenitarvikud või plaastrid.

Kosmeetikast isegi rääkimata – näopuhastustooted, mis maksavad hüpermarketis 10 euro kanti, võivad maksta isegi 15 eurot. Loe siit hinnavõrdlust lähemalt.

Pöördusime apteegikettide poole uurida, et milles asi. Arvasime, et ilmselt selgitavad nad seda sellega, et apteegid on siiski äriettevõtted, millel on vaja kasumit teenida, et elus püsida – ja ravimitele kehtivad kindlad lubatud juurdehindluse määrad, nii et suurt kasumit neist ei saa.

Vastuseid ei tule

Selgus aga, et ketid ei ole küsimustele just agarad vastama. Südameapteek ei vastanud päringutele üldse.

Hulgimüügikett Magnum, mis haldab ka Apotheka ketti – ning kuni hiljutise ajani, mil kõik apteegid proviisorite omandusse läksid, ka omas mitmeid rohupoode –, ei vastanud, viidates apteegireformile.

“Magnumile ei kuulu enam 1. aprillist apteeke ja seetõttu ei ole me õige 
osapool neile küsimustele vastama. Küll aga on tõsiasi – mitteravimi 
hinnakujundus on vaba ja iga ettevõtja määrab ise lõpptarbija hinna,” ütles Magnumi kommunikatsioonijuht Karina Loi.

Benu apteegiketi – millele samuti enam apteeke füüsiliselt ei kuulu – frantsiisijuht Kaidi Kelt selgitas, et toidulisandite ja muude mitte-ravimite väljamüügi hinnad apteegis määrab apteegi omanik.

“Teame kommenteerida, et erinevates apteekides sõltuvad toodete hinnad sisseostuhindadest ning muudest apteegi ülalpidamisega seotud kuludest. Frantsiisiomanikuna ei saa Benu Eesti OÜ rohkem kommenteerida, kuna meie ei määra hindasid,” ütles ta.