Uudis

Kinnisvarasektor tulivihane: Porto Franco laen on ebaseaduslik, riik kingib neile kümneid miljoneid

Porto Franco ehitus märtsikuus.Foto: Scanpix/Tairo Lutter/POSTIMEES

Hulk väga tuntud kinnisvarafirmasid on veendunud, et Porto Francole pea 40 miljoni euro soodsa laenu andmine on õigusvastane riigiabi. Veelgi enam, see tooks kaasa omakorda kümnetesse miljonitesse ulatuva soodustuse.

Riigiabi eesmärk COVID-19 kontekstis on abistada ettevõtjaid, kelle majandustegevus on saanud kannatada just viirusepuhangust tingitud asjaolude tõttu.

“Seetõttu on arusaamatu, miks on valitsuskabinet otsustanud toetada just Porto Franco OÜ arendust ja seda ligi 40 miljoni ulatuses,” seisab kirjas, millele on alla kirjutanud Eesti kinnisvarafirmade liit ning mitu tuntud ettevõtet nagu Eften Capital, Arco Vara ja East Capital Real Estate.

Ettevõtted nendivad, et Porto Francol puudub tänasel päeval igasugune majandustegevusest tulenev rahavoog, kuivõrd tegemist on alles varases ehitusjärgus oleva kinnisvaraarendusega.

“Veelgi enam, Porto Franco ehitustegevus viibis juba enne COVID-19 kriisi, mistõttu ei saa antud juhul rääkida COVID-19 puhangust tingitud ajutistest raskustest,” on kinnisvarasektor kriitiline. Porto Franco vajadustel puudub nende sõnul igasugune seos kriisimeetmete eesmärkide ja riigiabi ajutise raamistiku põhimõtetega

“Lisaks juhime tähelepanu, et nii riigimehelik kui see ka ei oleks, on riigipoolse abi andmine lisatingimusega, et abisaaja kasutaks abi üksnes Eesti tööjõu või Eesti ettevõtjate palkamiseks vastuolus Euroopa Liidu tööjõu, teenuste ja kaupade vaba liikumise põhimõttega,” nendivad ettevõtjad.

Riik kingiks miljoneid

Valitsus on põhimõtteliselt nõus andma alles ehitusjärgus mereäärsele kaubanduskeskusele 40 miljonit eurot laenu. Intress on väga madal: 2 protsenti pluss 12 kuu Euribor.

Ka see on kinnisvaraettevõtjate arvates probleem. Tavaolukorras oleks nende kinnitusel sellise laenu intress kindlasti vähemalt ligikaudu 10 protsenti. “Kavandatav toetus annaks Porto Franco OÜ-le soodustuse riigi (maksumaksja) arvelt aastas ca 3,2 miljonit eurot, mis 6 aastaga on kokku ca 20 miljonit eurot,” seisab pöördumises.

Seetõttu on kinnisvarafirmade hinnangul tõenäoline, et olukorras, kus Euroopa Liit hakkab kontrollima riigiabimeetmete kasutamist, leitakse, et Eesti on teinud seda antud asjaoludel ebaseaduslikult.

Teiste suhtes ebaaus

Asjale lisab veelgi vürtsi, et käibekapitalilaenu tingimused, mille Kredex on avaldanud ja neid avalikkusele selgitanud, välistavad pöördujate sõnul toetuse saajate hulgast kinnisvara arendamise projektid müügi ja väljarentimise eesmärgil.

“Antud välistusest on kõik turuosalised lähtunud ning iseenesest on kehtivas regulatsioonis sisalduv piirang ka arusaadav, sest kinnisvara arendamine tulu teenimise eesmärgil kannab erahuve ning seda ei peaks riik riigiabi raames toetama,” nendivad kinnisvarafirmad.

Porto Franco puhul on riik aga täiesti põhjendamatult ja otseses vastuolus meetme avaldatud tingimustega otsustanud üllatuslikult toetada ühte paljudest arendusprojektidest, mille olukord ei ole kuidagi halvem võrreldes teiste samasuguste projektidega, usuvad nad.

“Tegelikult on pooleliolevad äripindade arendusprojektid hoopiski oluliselt paremas olukorras, kui juba tegutsevad kaubanduskeskused. Poolelioleva kaubanduskeskuse arendus on võimalik peatada kuni olukorra selginemiseni, samas kui tegutsev kaubanduskeskus on seotud paljude töökohtade ja vältimatute püsikuludega,” seisab pöördumises.

Seega, kui põhimõtteliselt lugeda äripindade arendusprojektid meetme raames abikõlbulikeks, peaks eelistama hoopiski juba tegutsevaid keskusi, kes võivad vastasel korral kriisi süvenedes hakata pankrotistuma, on ettevõtjad kindlad.

Kui siiski eelistada pooleliolevate ärikinnisvara objektide arendajaid eraldi abimeetme sihtrühmana, siis seoses COVID-19 puhanguga on paljud kinnisvaraarendajad olukorras, kus välisfinantseeringu saamine on senisest oluliselt keerulisem.

“Muuhulgas nõuavad konservatiivse lähenemisega pangad laenu andmiseks oluliselt suuremat omafinantseeringu osakaalu. Laenu võtmise teeb eriti problemaatiliseks see, et hetkel on kinnisvarahindajatel keeruline hinnata adekvaatselt ärikinnisvara väärtust, sest kardetakse, et COVID-19 puhangu mõjud sellele ilmnevad alles saabuvatel kuudel,” tõdevad firmad.

Kui riik soovib asuda seisukohale, et ta on siiski valmis asuma toetama ärikinnisvara arendusprojekte järjekorras tagapool asuva ja suuremat riski kandva välisfinantseerijana, peaks ta kohtlema kõiki sama valdkonna ettevõtjaid võrdsetel alustel, usuvad ettevõtjad.

See eeldab, et riik esmalt muudab avalikult toetusmeetme tingimusi ja avab selle võimaluse kõigile, mitte ei tule erandkorras vastu teatud läbipaistmatutel alustel eelistatud arendajatele, seisab pöördumises.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.