13. aprillil saatsid kolmteist kodanikku presidendile, riigikogule, valitsusele ja Euroopa Parlamendi Eestist valitud liikmetele avaliku kirja, kus kutsutakse riiki üles rakendama majanduse päästmiseks kodanikupalga ehk tingimusteta põhisissetuleku ideed.
Üheksa allakirjutanut saatsid hiljem, 24. aprillil peaminister Jüri Ratasele ja eriolukorra komisjonile täiendava pöördumise konkreetsemate ettepanekutega. Hiljem otsustasid kirja autorid selle ka avalikuks teha nii, et kõik saavad sellele allkirja anda. Täna pärastõunase seisuga on pöördumisel 173 allkirja.
Pöördumise ühe eestvedaja Jaanus Nurmoja sõnul jõudsid esitajad seisukohale, et et kuna kriisiaeg ei lõppenud koos eriolukorraga ning pole ka välistatud eriolukorra taastamine ja vajadus uute majanduslike päästemeetmete järele, siis jäävad ettepanekud jõusse ning pöördumine jääb avatuks teistele ühinejatele. “Seda enam, et osa ettepanekutest käsitleb tegelikult ka ettevalmistusi kodanikupalga rakendamiseks normaaltingimustes,” sõnas ta.
“Oma pöördumises juhtisime tähelepanu, et kodanikupalk ei ole aseaine töötasule või äritulule. Paraku on selliseks aseaineks töötukassa poolt vahendatavad abimeetmed,” ütles ta.
Nurmoja ütles, et kui Soomes 2017-2018. aastatel toimunud eksperiment näitas kodanikupalga tagasihoidlikku, kuid soosivat mõju selle saajate tööhõivele, siis töötasu asendamiseks mõeldud toetused mõjuvad risti vastupidiselt, on kõike muud kui motiveerivad, sest töö leidmine ei pruugi suurendada töötu sissetulekuid. “Kodanikupalk aga töötasuga ei konkureeri, ei sunni valima töökoha ja toetuse vahel,” sõnas ta.
Tänaseks on pöördumise eestvedajad pakkunud välja ka konkreetsed summad, mis suuruses kodanikupalk Eestis kehtestada tuleks: 343, 388 või 500 eurot kuus.
Pöördumises kodanikupalgale pakutud suurusevariantidest kaks lähtuvad veebruaris esitletud uuringust “Laste vajaduspõhine miinimumelatis”, mille arvutuste kohaselt on keskmised kulutused ühe lapse kohta sel aastal 388 eurot kuus, standardkulutuste keskmine aga 343 eurot kuus.
Mida arvavad kodanikupalgast poliitikud, majandusteadlased ja investorid? Sellest saad lähemalt lugeda siit.
