Kümnest Eesti inimesest neli viskab koduses majapidamises toitu ära iga nädal ja kolmandik inimestest viskab minema lausa 1-5 kg toitu kuus. Kuigi enamik tunnistab, et toidu raiskamine ja -jäätmed on suur probleem, takistab ajapuudus neil sisseoste ja söögikordi paremini planeerimast.
„Pooled Eesti inimestest peavad end vastutustundlikeks tarbijateks, nõustudes ühtlasi, et toidu raiskamine on suur probleem,“ lausus Baltimaades Hellmann’s kaubamärki esindava Unileveri turundusjuht Rita Ylakavičiūtė-Ostrauskienė. „Selle teadvustamine on juba suur osa lahendusest, kuid tarbimisharjumuste muutmine võtab veel aega.“
Hellmann’si tellimusel uuringufirma RAIT läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, et Eestis viskab kodus toitu vähemalt korra nädalas ära 38% vastajatest ehk kümnest inimesest ligikaudu neli. Iga kümne uuringule vastanud inimese hulgast seitse sõnas, et viskab kuus ära kuni ühe kilo toitu. Ligi kolmandik viskab igakuiselt ära aga lausa 1-5 kilo toitu. Samas viiendik vastajaist ei raiska enda sõnul toitu üldse.
Toidujäätmete probleemi tunnistavad eelkõige naised
60 protsenti Eesti inimestest nõustus väitega, et toidu raiskamise vähendamiseks peab igaüks midagi ära tegema ehk muutma oma tarbimisharjumusi.Sellele lahendusele osutasid sagedamini naised ja kõrgharidusega vastajad. Samas arvas igast neljast uuringus osalenust üks vastaja, et ei saa toiduraiskamine vähendamiseks ise midagi ette võtta.
Toidu äraviskamist vähemalt kord nädalas tõid teistest sagedamini välja 25-34-aastased noored ja erasektoris töötavad spetsialistid. Harvem viskavad toitu ära madalama sissetulekuga inimesed, kelle kuupalk jääb vahemikku 301-500 eurot. Paljud vanuserühma 55–64 a kuuluvad ja kutseharidusega inimesed vastasid, et nad ei viska toitu üldse ära.
Pea pooled uuringus osalejatest (48 protsenti) nimetasid end vastutustundlikeks tarbijateks, kuid tunnistasid, et viskavad natuke toitu siiski ära. Selle vastuse valisid statistiliselt oluliselt sagedamini Harjumaa maakonna elanikud ja harvem 55-64-aastased vastajad. 38 protsenti vastanutest peab end täiesti vastutustundlikuks tarbijaks. Vaid üks protsent elanikest peab end aga täielikuks toidu aiskajaks. 25-34-aastased vastajad, Harjumaa elanikud ja inimesed, kelle igakuine sissetulek on kõrgem kui 1001 eurot, märkisid harvemini, et tarbivad toitu täiesti vastutustundlikult.
18 protsenti vastanutest arvas, et toidu äraviskamine ei ole probleem, samas kui 12 protsenti uuringus osalejatest lihtsalt ei mõtle sellele. 55–64-aastased uuringus osalejad tõid oluliselt sagedamini välja, et nende arvates ei ole toidujäätmete probleemi olemas. Ka kutseharidusega inimesed kalduvad arvama, et toidu raiskamine pole murekoht.
Raiskamise vähendamine eeldab planeerimist
Kõige sagedamini põhjustab Eestis toidu raiskamist halb planeerimine (46 protsenti) ja ajapuudus (17 protsenti). Viimast nimetasid vastutustundetu toidu raiskamise põhjuseks sagedamini 25-34-aastased kõrgharidusega ja harvemini keskharidusega vastajad.
Uuringu tulemused näitasid, et kõige rohkem aitab vastajate arvates toidujäätmeid vähendada vastutustundlik ostude planeerimine (67 protsenti), külmikus olevate toodete värskuse kontrollimine (55 protsenti) ja oskus suhtuda toiduvalmistamisse ning retseptidesse loominguliselt (42 protsenti). Ligikaudu üks vastaja neljast märkis, et sagedasem kodus söömine aitab vähendada ka toidujäätmeid. Loominguliste retseptide tundmine aitab vähendada toiduraiskamist statistiliselt oluliselt sagedamini üksikute inimeste ja 25-34-aastaste vastajate arvates.
Uuringu käigus selgus, et Eestis visatakse kõige sagedamini ära eelmise päeva toidu ülejääke (30 protsenti), samuti leiba (28 protsenti), puu- ja köögivilju (26 protsenti) ja piimatooteid (25 protsenti). Harjumaal visatakse statistiliselt oluliselt sagedamini ära köögivilju ja oluliselt vähem eelmise päeva jääke. Piimatooteid viskavad prügikasti vähem kutseharidusega inimesed, liha aga keskharidusega inimesed.
Enamik uuringus osalejaid märkis, et viskab toidu ära, kuna see muutub kõlbmatuks (82 protsenti) ning 28 protsenti vastanutest viskab toidu ära toodete aegumiskuupäeva tõttu.
Ylakavičiūtė-Ostrauskienė hinnangul on toidujäätmete probleemi vähendamiseks oluline mitte ainult oste vastutustundlikult planeerida, vaid ka toidujääke loovalt kasutada.
„Eelmise päeva toidujäägid jätab kasutamata ligi kolmandik Eesti inimestest ja seda põhjusel, et nad ei tea sobivaid retsepte või neile lihtsalt ei meeldi süüa eelmisel päeval valminud toitu,“ ütles ta. „Sageli arvavad inimesed, et toidu ülejäägid on väheväärtuslikud, kuid nad ei oska neid lihtsalt kasutada.“
