Uudis

Kõik, mida pead teadma koondamisest: millal seda teha võib, kui palju peab maksma ja kas hiljem saab töö tagasi?

Koondamisele kehtivad kindlad reeglid.Foto: Shutterstock

Koroonaviirusega kaasas käinud majanduskriisi tulemusena on tööpuudus kasvanud ning paljud ettevõtted on ka töötajaid koondama hakanud – kohati lubadusega, et töökoha saab hiljem tagasi. Analüütikud hindavad, et tööpuuduse tipp pole sugugi käes – see võib kätte jõuda alles sügisel.

Geeniuse palvel tegi õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Katrin Martis ülevaate kõigest, mida sa koondamise kohta teadma pead.

Mis see üldse on?

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel. Mõjuvateks põhjusteks võivad olla töötajast või majanduslikust olukorrast tingitud asjaolud. Neist viimane ongi koondamine.

Tööandja töölepingu üles öelda majanduslikel põhjustel ehk töötaja koondada võib, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse lõppemisel raugemise tõttu, samuti muudel töö lõppemise juhtudel, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.

Töötaja keeldumine töölepingus kokkulepitud tingimuste – sealhulgas töötasu tingimuste – muutmisest ei ole käsitatav koondamissituatsioonina, mis annab aluse töölepingu ülesütlemiseks. Mis tahes töölepingu tingimuste muutmine ei tähenda veel töö lõppemist kokkulepitud tingimustel.

Kas enne koondamist peab teist tööd pakkuma?

Tööandjal on kohustus pakkuda töötajale enne töösuhte lõppemist majanduslikel põhjustel võimalusel teist töökohta. Teise töö pakkumise kohustuse eesmärk on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures.

See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd. Tööandjal tuleb teist tööd pakkuda, kui see on kõiki asjaolusid, sh mõlema poole huvisid arvestades mõistlik ega tekita tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Teise töö pakkumise kohustust ei ole tööandjal tegevuse lõppemisel või pankroti korral.

Töö pakkumine ei saa piirduda üksnes töötaja erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõppemist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema. Tööandjal ei ole seega olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda tööd pakkuda.

Töötajale teise töö pakkumise kohustust ei saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele, ehk konkursil osalemist ei saa käsitleda teise töö pakkumisena.

Eesmärk vältida töölepingu lõppemist on täidetud ka juhul, kui tööandja pakub töötajale sobivat tähtajalist tööd, sealhulgas ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. Samuti peab tööandja koondamise vältimiseks kasutama muid võimalusi, sh korraldama töötajale täiendusõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei too kaasa ebamõistlikke kulusid.

Kas firma võib valida, keda koondada? Kas kedagi ei tohi koondada?

Tööandja peab koondamisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Tööle võib jätta töötajad, kes teevad paremini tööd ja keda ta vajalikuks peab. Samas ei tohi tööandja töötajaid eelistada lähtuvalt nende soost, vanusest, rahvusest, seksuaalsest sättumusest või muudest asjaoludest, mis tööga seotud ei ole. 

Koondamise korral on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Näiteks kui tööandjal tekib vajadus koondada ja ta on teinud kindlaks koondatavad, kelle hulgas on alla kolmeaastast last kasvatavaid töötajaid, peab  tööandja koondatavate töötajate hulgast jätma eelisjärjekorras kõrvale väikelast kasvatavad vanemad.

Teisisõnu – väikelast kasvatavat vanemat ei saa tööandja võrrelda teiste töötajatega. Seejärel, kui väikelapse vanemad on eelisõigusena koondatavate töötajate hulgast välja arvatud, saab tööandja allesjäänute ringist valida koondatavad.

Samas võib ka töötajate esindaja või alla kolmeaastast last kasvatava vanema koondada olukorras, kus koondamisele läheb üks ametikoht, millel eelnimetatud isik töötab, ja teisi sama ametikoha peal olevaid inimesi, keda eelisjärjekorras koondada, ei ole (näiteks olukord, kus koondatakse ettevõtte ainus koristaja ning tööandja ostab edaspidi puhastusteenust teenust väljastpoolt).

Koondatavate hulga kindlakstegemisel ei pea tööandja võtma aluseks kõiki oma ettevõtteid, samuti võib olla liiast tervest ettevõttest lähtuda. Koondatavate ringi kindlakstegemisel võetakse ennekõike aluseks ettevõtte asjakohane üksus, sarnane tööülesannete ring ja/või töötajate kategooria. Tegemist peab olema nii-öelda võrreldavate töötajatega.

Tööandjal on pärast eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Nimetatud säte annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sealhulgas suhtlemisoskusest ja isikuomadustest.

Kui palju peab koondamisest ette teatama?

Töölepingu seadus kehtestab minimaalsed etteteatamistähtajad, mida tööandja peab töölepingu ülesütlemisel järgima. Kollektiivlepinguga võib ette näha seadusest erinevad etteteatamistähtajad.

Töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad sõltuvad töötaja ja tööandja vahelise töösuhte kestusest. Töösuhte kestus ja etteteatamisaeg on: vähem kui 1 aasta 15 kalendripäeva, 1–5 aastat 30 kalendripäeva, 5–10 aastat 60 kalendripäeva, 10 ja enam tööaastat 90 kalendripäeva.

Töölepingu ülesütlemise avalduses märgitud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema avalduse kättesaamisele järgnevast kuupäevast. Töölepingu lõppemise päevaks on tähtaja viimane päev, näiteks kolmekümnes kalendripäev.

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks tööandjale maksab koondamise korral hüvitist ka töötukassa.

Töötukassa maksab koondamisel hüvitist töötajale, kelle töösuhe on tööandja juures kestnud vähemalt viis aastat. Hüvitise suurus sõltub töösuhte kestusest. Hüvitist töötukassast peab taotlema tööandja, kelle kohustuseks on esitada töötukassale vormikohane avaldus viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest arvates.

Hüvitise kannab töötukassa töötaja pangakontole. Koondamisel makstavat hüvitist ei tohi segamini ajada töötule töötukassa makstava töötuskindlustushüvitisega.

Kas varem firmas töötanul on uuele töökohale eelisõigus?

Kehtiv töölepingu seadus ei näe ette olukorda, kus koondatud isikul on eelisõigus uuele töösuhtele endise tööandja juures – ehk tööandja juures, kes töötaja koondas.

Kuidas koondamist vaidlustada?

Juhul, kui koondatud isik ei ole nõus koondamisega, on tal õigus vaidlustada koondamine töövaidlusorganis (töövaidluskomisjon või kohus) 30 kalendripäeva jooksul.

Vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema koondamise teate kättesaamisest alates järgmisest päevast.   

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.