Rahageenius teeb rahapesu uuriva prokuröri Marek Vahingu abil lihtsas keeles kokkuvõtte sellest, mis juhtus, mis tänaseks teada ja miks see sind üldse huvitama peaks.

Miks see mind huvitama peaks?

Esiteks, Danske juhtum muudab kogu Eesti ettevaatlikuks välismaalt tuleva raha suhtes. Pikas plaanis pole see kuigi hea, kui Eestis pole mõnus äri ajada, sest majandusregulatsioonid on karmid.

Teiseks, Eesti turule jääb nüüd vaid kaks suurt panka. Tavakasutajal on aga alati mugavam kui konkurents on suurem, sest see soosib inimestele soodsamate pakkumiste tegemist ja väldib olukorda, kus suured ülbeks lähevad.

Kolmandaks, see on võitlus kuritegevusega. Me ei tea tegelikult väga täpselt, kelle raha see oli, mille pesemises osalesime, aga puhas selle päritolu ei ole.

On see siis mõne Venemaa võimukandja poolt pesumasinasse minev altkäemaks või narkoraha, terrorismi rahastamiseks suunatud summad või näiteks Venemaa pehmeks mõjutustegevuseks antud summad, oluline on sellega võidelda.

Riigiprokurör Marek Vahing: “Kui me võitleme rahapesuga, siis mingis võtmes me võitleme ka kuritegevusega. Võtame Escobari (narkoparon Pablo Escobar – toim) näite. Escobaril oli lõpuks raha nii palju, et ta mattis seda maha lihtsalt, sest tal ei olnud sellega midagi teha. Rahapesumasin ei suutnud seda talle legaalseks muuta. Teine variant on see, et sa tahad seda raha saata näiteks terroristlikule ühendusele. Aga sinu seos ei tohi kuskilt välja tulla. See on ka selle pesumasina üks rolle.”

Kuidas üldse toimub rahapesu?

Rahapesu on kuritegelikul teel saadud tulu legaliseerimine. Teisisõnu: raha on nt lihtlabaselt röövitud, välja petetud või altkäemaksuna saadud ning nüüd tuleb seda näidata kui seaduslikku raha.

Raha pestakse selle päritolu ja tihti ka selle tegeliku omaniku varjamiseks. Näiteks võimupositsioonil inimene, kelle ametlikud sissetulekud suurte summade olemasolu ei võimaldaks. Näiteks nimetatud terrorismi toetamine. Põhjuseid on mitmeid.

Vahing: “Sa püüad varjata oma kuritegu. Sa saad kuriteost raha ja siis läbi selle pesumasina sa püüad selle puhtaks pesta, nagu sa oleksid selle legaalselt saanud. See ongi mõte.”

Selleks, et raha puhtaks pesta, tehakse rahasummaga hulk ülekandeid erinevates pankades asuvate erinevate ettevõtete kontode vahel. Ettevõtted teesklevad omavahel arveldamist nt kaupade ja teenuste eest või on sõlminud väljamõeldud laenulepinguid vms, et ülekanne näeks välja ametlik.

Tegelikult on need ettevõtted aga tegevusetud, n-ö riiulifirmad, registreeritud kuskil välismaal ja mille ülesanne ongi ainult raha liigutamine. Lõpuks maandub raha kontol, kus see kasutusse võetakse. Et tehingute jada enne seda on pikk, on raha tegeliku päritolu kindlakstegemine keeruline.

Vahing: “Saab olema väga keeruline põhjapanevaid järeldusi teha, kes seda masinat (Danske – toim) kasutanud on. Raketiteadus ei ole selles, kuidas see toimub, aga keeruliseks teeb selle mastaap ja struktuuri ülesehitus. Neid on ikka tuhandeid lülisid.”

Mis Eestis juhtus?

Läbi Eesti pankade pesti aastatel 2007-2015 miljardeid dollareid. Kui palju täpselt, ei ole selge. Kui esialgu teati mõnest miljardist, siis summad on järjest kasvanud. Financial Times kirjutas koguni 30 miljardist dollarist (25,8 miljardit eurot) Danske panga Eesti harus 2014. aastal.

See on meeletu summa. Kui vastab tõele, et seda tehti vaid ühe aasta jooksul, siis käis Danske kontodelt läbi 951 dollarit sekundis. Väiksemates summades puudutas rahapesu ka teisi Eesti pankasid.

Vahing: “Need summad lähevad järjest suuremaks ja näha on, et see on süsteemne tegevus olnud. Tuleb kindlasti eristada, et see ei ole kõik rahapesuraha. Rahapesul on väga kindlad elemendid. Mina teile täna mingisuguseid numbreid öelda ei saa.”

Mis täpselt juhtus, sellest pole ülevaadet ka Eesti valitsusel, sest asi on kaetud pangasaladusega ja kõike ning kõigile ei räägitagi. Ehk et Eesti maine on rikutud, aga me isegi ei tea, mille eest täpselt.

Kes pesi?

Avalduse esitanud investeerimispankuri Bill Browderi avaldusest käis läbi 26 endise ja praeguse Danske panga töötaja nimi, kes pidid rahapesust teadma.

Puhas spekulatsioon. Mitmed imestavad ka selle üle, kuidas pankade järelvalveasutus ehk Finantsinspektsioon “ei pannud tähele”, et Eestis sellisel hulgal raha pesti.

Nii räägitakse, et lisaks Danske Eesti juhtidele Aivar Rehega eesotsas, on rahapesuga seotud või sellele läbi sõrmede vaadanud ka Finantsinspektsiooni kõrged ametnikud. Prokuratuur on teisel seisukohal.

Vahing: “Finantsinspektsioon 2014, 2015 oma tööd tegi. Nende tegevus päädis sellega, et Danske lõpetas mitte-residentide äri Eestis ära.”

Kelle raha?

Raha pärineb erinevatest idapoolsetest riikidest. Näiteks Aserbaidžaan. Aserite pesumasinast kirjutas eelmisel aastal Äripäev – kokku pesti vähemalt 3,9 miljardit dollarid.

Osa rahast oli mõeldud meeleheaks inimestele, kellelt oodati Aserbaidžaani kuvandi parandamist Euroopas, osa aga puhtalt luksuskaupade ostmiseks. Osalt seostati rahasummasid otse aserite autoritaarse presidendi Ilhav Alijevi perekonnaga.

Aga ka näiteks Venemaalt. Vene presidendi Vladimir Putini sõbra tšellomängija Sergei Rolduginiga seotud firmade Danske kontodelt käis läbi 4,5 miljardit.  

Summad on suured ja tegijaid ka palju. Prokuratuur ei luba, et saab kõik huvitavad nimed asja uurides teada.

Vahing: “Selle asja teebki keerulisemaks see, et meil ei ole võimalik ilmselt kunagi üksikasjadeni jõuda. Kunagi ei ole võimalik täpselt välja jõuda selleni, millisest narkokuriteost see raha sinna pesumasinasse pandi. Meie proovime vaadata, kuidas see masin töötas ja teha selle pinnalt mingisuguseid üldistusi. Seda, ma arvan, ei saa me kunagi teada, kas seal olid narkorahad, altkäemaksurahad. See on suhteliselt anonüümne.”

Mida prokuratuur uurib?

Prokuratuur algatas 31. juulil menetluse investor Bill Browderi avalduse alusel. Browder on varem juba mitu korda palunud Eesti prokuratuuril asja uurima asuda, kuid need avaldused lükati seni tagasi.

Browder on investeerimisfirma Hermitage Capital Management juht ja asutaja. Eelmise kümnendi esimesel poolel oli fond Venemaal tegev, kuid sisuliselt tema investeeringud ärastati Venemaa võimude poolt. Nagu ikka Venemaal juhtub, leiutatakse süüdistus näiteks maksukuriteos ja võetakse ettevõte üle.

Fondi huvide kaitsjaks oli Venemaa jurist Sergei Magnitski. Magnitski avalikustas, et mitme Hermitage Capitaliga seotud firma dokumente ja pitsateid kasutati firmade ümberregistreerimiseks uutele omanikele ja uued omanikud küsisid riigilt ilma ühegi aluseta tagasi 5,4 miljardi rubla ehk 230 miljoni dollari ulatuses makstud makse.

Magnitski sai pärast sellist tunnistust aga hoopis ise süüdistuse maksukuriteos ja suri eeluurimise ajal 2009. aastal vanglas.

Browderi avaldus puudutabki konkreetselt tema Hermitage Capitaliga seotud ettevõtetega seotud 230 miljoni dollari suuruse maksuraha omastamist ja pesemist läbi Danske.

Prokuröri sõnul proovib ta siiski laiemalt vastused anda ka sellele, kuidas rahapesusüsteem läbi Eesti toimis.  

Vahing: “Meie eesmärk on vaadata seda masinat selliselt, et mis motiividel ta töötas ja mis ta eesmärk oli.”

Vastuseid loodab Vahing anda uuel aasta.