Kokkulepe: Eesti Energia katlaid kinni ei panda, koondatakse 350 inimest

Tänavu tuleb kärpida 50 miljonit eurot, ütles rahandusminister Martin Helme. Foto: Scanpix

Rahandusminister Martin Helme ja majandusminister Taavi Aas andsid teada, et Eesti Energia tootmisvõimsust ajutise tururaskuse tõttu ei suleta ning töösse jääb kaks vanemat katelt, mis tähendab, et riigifirmal tuleb koondada vähem inimesi kui algselt plaanis.

Kõlava pealkirjaga pressiteates “Helme: Eesti Energia omanikuna seisan Eesti energiasõltumatuse eest” – tegelikkuses on Eesti Energia omanik muidugi Eesti riik ehk iga maksumaksja, Helme vaid esindab rahandusministrina meid kõiki üldkoosoleku rollis – ütles rahandusminister, et riigifirmal tuleb tagada Eesti keskmine energiatootmise võimekus.

“Tuleb silmas pidada, et suurte muutuste tõttu fossiilenergialt väljumisel on Euroopas viimasel ajal toimunud mitmeid ulatuslikke elektrikatkestusi, me ei tohi sellist olukorda lubada Eestis,” rääkis Helme.

Ta ütles, et 2023. aastani peab olema tagatud Narva elektrijaamades Eesti keskmine elektrivajadus, riigile on julgeolekukaalutlustel oluline tagada tootmisvõimsus ka kõrgtarbimise ajal. “Seetõttu jääb kardetust oluliselt väiksemaks ka Eesti Energia koondamiste hulk,” lisas minister.

Helme sõnul on plaan jätta lisaks Auvere jaamale ja kahele rekonstrueeritud plokile tööle ka kaks vanemat tolmpõletuskatelt. See tähendab, et firmal ei tule koondada mitte 1000 kaevurit, nagu varasemalt kardetud, vaid maksimaalselt 350. Eesti Energia töötab välja septembriks koondatute osas täpsema plaani.

Eesti Energia on varem teatanud, et esimesel poolaastal koondati seoses plokkide sulgemisega peamiselt Ida-Virumaal 315 inimest. Täna kokku lepitud koondatavate arv lisandub sellele inimhulgale

Majandusminister Taavi Aas ütles, et Eesti ei saa riigina lubada, et ei taga iseseisvalt oma energeetilist sõltumatust.

“Seega on kahtlemata vajalik, et Narva elektrijaamad säiliksid teatavas mahus ka tulevikus,” ütles Aas. “Samas energeetika arengut mõjutab terves maailmas aina enam keskkond ning sellega tuleb arvestada ka meil. Aga ülioluline on säilitada tasakaal tööjõuturu, majanduses ja keskkonna vahel ning üleminek põlevkivienergeetikalt taastuvenergiale ei tohi mõjutada Ida-Virumaa arengut.”