Sünnipäevad on võimsad

Laste sünnipäevi peetakse meie peres rahvarohkelt. Pidu toimub kahel nädalavahetusel, kokku käib ühe peo raames umbes 50 inimest. Kutsutakse alati kogu klass + mõned sõbrad mujalt (20-25 inimest) ning teine sünnipäev on sugulastele (ka u 20-25 inimest). Kõige vanema lapse peod on kõige suuremad. Kutsumegi märtsi Seiu Sünnipäevakuuks.

Suure peoga saab maja ka korda

Võimalik, et ma olen märtsis veidi altim ning vastutulelikum, et teeme jah suure peo! Pole ju mitu kuud korralikult maja koristanud, peod on selleks suurepärane võimalus. Tema näeb sõpru, mina saan küürida ning hiljem puhtast majast rõõmu tunda, kõik on ju rahul, kas pole:)

Ja nii ta lähebki, et tõusev päike näeb mind kraamimas, koristamas, asju tassimas, kartuleid keetmas, vaaritamas, närvitsemas, tusaselt vaikimas (sest proovige ise kõike seda üksi teha. Teised tahavad küll aidata, aga nad ju ei oska ja teevad valesti ja liiga aeglaselt ja üldse kuidagi heatujuliselt. See on raske töö, siin pole rõõmu!).

Pidusid peame kodus

Meil on harjumuseks pidada pidusid kodus. Maja on suur, siia mahub. Eks u 10 aastat tagasi, kui mängutoad ja batuuudikeskused olid veel uued asjad ja tundusid ägedad, pidasime ka meie paar korda pidu sellises kohas. Aga kunagi ei jäänud sisse tunnet, et nii on palju lihtsam ja lõbusam. Ja kutsuda sai ka alati liiga vähe, kõik ei mahtunud ära.

13- ja 15-aastase lapse klassikaaslate peod on nüüdseks neli aastat toimunud koos ööbimisega. Õhtul 20 paiku on kutsutud, kaasas matid ja padjad, poistele ja tüdrukutele on eraldi toad. Mõnel sünnipäeval lähevad magama juba 3-4 paiku, mõnel pole vist üldse magama mindudki.

Mis nad teevad? Noh, esiteks muidugi jooksevad mööda maja ringi. Minu silmis mõttetult, kuid usun siiski, et neil on omad eesmärgid. Söövad. Vaatavad mitu filmi ära. Käivad metsas lõket tegemas (koos täiskasvanuga), vorste küpsetamas ja kakaod joomas. Öösel lähevad teinekord maja taha põllule jalgpalli mängima…

Olen kutsele lisanud, et palun mitte korralikke riideid selga panna, neist ei jää siin midagi alles. Hommikul teen neile veel süüa ning 11-12 paiku saadan leebe naeratusega kodu poole teele.

Eelarve sellisele peole on laias laastus 70-100 euri. Kui raha on vähem, saab ka vähemaga, aga söögi peale ikka kulub. Vähemalt kaks söögikorda (õhtu ja hommik, pluss näksid öösel) 20le teismelisele.

11-aastane veel ööbimisega pidu pole tahtnud teha, tema on sõpradega niisama kodus. Käivad õues, mängivad toas. Valdavalt me ei pane ka lõpukellaaega, las mängivad ja on kasvõi terve päeva.

Nende sünnipäevade pidamisega olen ma veendunud ühes asjas: meil on jube lahedad noored. Ma ütlen, Eesti tulevik on helge. Asjalikud, korralikud (noh niivõrd korralikud kui teismelised on, jumal tänatud et väike mäss ikka sees on), julged. Teinekord on hommikul koristatud (võimalik et üritasid sellega mingeid jälgi peita), poisid on teinud pannkooke.

Teine sünnipäev on sugulastele, eelarve umbes sama. Teen korraliku lõunasöögi. See annab hea võimaluse vähemalt 3-4 korda aastas kogu suguvõsaga koos olla, lapsed on muutunud samuti väga lähedasteks. Võin julgelt öelda, et laste parimad sõbrad on just sugulaste seast.

Loe ka teisi lugusid sellest, kuidas Mai-Liisi pere eelarve kujuneb