Kolme lapse (11, 13 ja 15) ema ja blogija Mai-Liis Raidaru ütleb, et tal kulub iga kuu laste ülalpidamiseks 1700 eurot. Kuidas see summa ära kulub, sellest ta edaspidi Rahageeniuses ka kirjutab.

Loomulikult saaks hakkama vähemaga ja ka oluliselt rohkem võiks minna. Aga minul, 42-aastasel linna lähistel maal elaval, suht laisal toiduvalmistajal läheb selline summa. Maksame seda kolmekesi: riik paneb 500 ja ülejäänud teeme (eraldi elava) laste isaga pooleks.

Neljandik toidule

Kõige suurem kuluallikas on toit. Selle peale kulub kogusummast umbes neljandik, ehk siis 450 eurot.

Koolisöögi peale kulub umbes 30 eurot kuus, ning ma oleks nõus ka rohkem maksma. Kiili Gümnaasiumis on väga head kokatädid ning nad on pannud mu lapsi sööma asju, mida kodus ei tahtnud. Kõik kolm käivad igapäevaselt seal söömas, vaid kalatoitude puhul teevad pikema näo :) Neil on võimalik koolis ka tasuta hommikuputru saada, kuid seda võimalust nad tihti ei kasuta.

Kodus olen toidu peale arvestanud 100 eurot nädalas. Kuu alguses kulub veidi vähem, siis mul ei ole pikad tööpäevad ning saan süüa teha. Kuid kuu teisest poolest hakkavad tööpäevad pikemaks venima ning päädib see sellega, et viimasel nädalal ostan palju linnast kaasa (pizzat, võileibu Statoilist, hamburgerit). Või siis ostan sügavkülma täis kalapulki, pelmeene, viimasel ajal ka külmutatud pizzat. Süda valutab, muidugi. Ja kohati ikka nii, et asun öösiti süüa tegema. Mis ema ma olen, kui korralikult süüa ei tee!

Mis te arvate, kas nad alati söövad kõik ära, mille ma suure higi ja vaevaga olen valmistanud? Oh ei. Panen hommikul kolm sooja võileiba kottidesse ning õhtul võtan kolm külma võileiba kottidest välja. Magusat ei osta ma koju üldse. Seda ostavad ise oma taskuraha eest ning peavad selle saamiseks ka vaeva nägema. Pood asub 3-4 km kaugusel, eks nad ratta või rulaga käivad.

Mugav kuller vs odav viimase päeva hakkliha

Toidu tellin enamasti kulleriga koju. Võimalik, et nii kulub vähem, sest jäävad ära impulssostud. Teistpidi jälle – meie kodukandi poodides on riiulid, kus samal päeval realiseerimisaja lõpetavad toiduained on -30 või -50% alla hinnatud. Kui käisin igapäevaselt poes ning tegin toidu samaks päevaks, siis leidsin sealt väga tihti mida osta. Hakkliha, sink, jogurtid. Aga nii mugav on tellida. Kui mind kodus pole, võtavad lapsed kotid vastu ja saavad süüa, ei pea ootama kuni ma ükskord laekun.

Väljas eriti ei käi

Selle summa sisse ma pole arvestanud väljas söömisi. Väga tihti me seda ei tee, vast 1-2 korda kuus. Mõned aastad tagasi käisin ise palju väljas söömas, siis olid lapsed ka tihti kaasas. Nüüd ei jahi enam maitseelamusi, kui käin siis vaid kindlates kohtades, ning jälgin hindu. Moodsatesse hipsterikohtadesse ei satu peaaegu üldse. Puudub huvi toidu eest üle maksta. Kõige enam külastame sushikohti, mu vanem laps on neist lausa sõltuvuses.

Järgmisel nädalal võtab Mai-Liis pulkadeks oma kolme lapse taskuraha jagamise ja kasutamise põhimõtted.