Uudis

Konkurentsiameti juures alustas tööd maksejõuetuse teenistus

Foto: Shutterstock

Eelmisel aastal Konkurentsiameti juurde loodud maksejõuetuse teenistuse juhina asus ametisse Signe Viimsalu. Maksejõuetuse teenistuse tegevuse eesmärgiks on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes.

Maksejõuetuse teenistuse juhi Signe Viimsalu nimetas aasta alguses ametisse justiitsminister Lea Danilson-Järg riigikogu majanduskomisjoni varasemal heakskiidul. Justiitsminister ootab maksejõuetuse teenistuse juhilt, et teenistus teeks järelevalvet võlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle seoses pankrotimenetlusega ning uuriks võimalikku seadusvastast käitumist.

Selleks saab teenistus läbi viia eriauditeid, algatada pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning teha pankrotihalduritele pankrotimenetlusega seonduvaid ettepanekuidMaksejõuetuse teenistuse tegevuse tulemusel peaks suurenema võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määr pankrotimenetlustes.

„Lisaks ettevõtjatele ja võlausaldajatele on teenistuse töö oluline ka riigile, kes on üks suurimaid võlausaldajaid. Lisaks väljamaksete määra suurendamisele on riigi jaoks muidugi oluline ka maksejõuetuse teenistuse preventiivne mõju. Kui on teada, et maksejõuetuse põhjuseid uuritakse põhjalikult ning seadusvastaselt käitunud isikud võetakse vastutusele, väheneb kindlasti ka soov süüdimatult võlgu jääda,“ selgitas Lea Danilson-Järg ning avaldas lootust, et kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja maksejõuetuse teenistuse koostöö tulemusel muutub Eesti ärikeskkond ausamaks ja usaldusväärsemaks.

Maksejõuetuse teenistuse esimesel juhatajal Signe Viimsalul on mitmekülgne ligi 25-aastane töökogemus nii era- kui ka avalikust sektorist. Ta on oma varasema karjääri jooksul olnud seotud mitmete Eesti ettevõtluskeskkonda kujundavate muudatuste väljatöötamise ja elluviimisega, töötades näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses, Justiitsministeeriumis, Eesti Arengufondis, Eesti Äriinglite Assotsiatsioonis ning Rahandusministeeriumis. Samuti on ta aidanud sõltumatu väliseksperdina muudatusi ellu viia Ühendkuningriigis, Poolas, Serbias ja Põhja-Makedoonias.

“Eestis on probleemiks, et suur osa pankrotte lõpeb raugemisega, mis tähendab, et puuduvad piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seega jääb enamik menetlusi positiivse lahendita ning ka potentsiaalsed kaasnevad kuriteod lahendamata. Tagajärjeks on võlausaldajate huvide ebapiisav kaitstus ning ühiskondlik tunnetus, et ettevõtete omanike ja juhtkonna vastutus on puudulik ning ärikeskkond ebausaldusväärne,“ rääkis Viimsalu.

Tema sõnul on probleemide põhjuseks ennekõike see, et pankrotiavaldused esitatakse liiga hilja. „Sageli alustatakse pankrotimenetlust alles siis, kui olukord on juba väga halb. Avalduse esitamise viibimise taga võib olla põhjendamatu lootus, et äri paraneb, aga ka pahatahtlik otsustega viivitamine. Maksejõuetu isiku ja tema vara kohtlemine peaks toimuma vastavalt seadusele, aga senisest palju kiiremini, et võlausaldajad saaksid oma nõuded rahuldatud,“ selgitas Viimsalu ja lisas, et pankrotimenetlusest on mõjutatud muuhulgas välisinvesteeringud, tööhõiveküsimused, keskkonnaprobleemid, regionaalne ning sotsiaalne areng ja elanikkonna kindlustamine üldteenustega. „Pankrotiõigus kui seadusandja loodud töövahend peaks tagama tasakaalu ühiskonna ja isiku keerulistes omavahelistes suhetes, kui osalised ise enam toime ei tule. Leian, et maksejõuetuse teenistus saab pankrotiõiguse rakendamist senisest tõhusamaks muuta ning soovin teenistuse töö võimalikult kiiresti käima lükata,” rääkis Viimsalu.

Signe Viimsalu oli võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu üks autoritest. Tema koostada oli eelnõu sisendina kasutust leidnud võrdlev analüüs erinevate riikide vastavate regulatsioonide kohta. Justiitsministeeriumis töötades teostas Viimsalu pankrotihaldurite üle järelevalvet ning viis läbi pankrotimenetluste erikontrolle. Viimsalu on olnud uute ärimudelite teemal sõltumatu ekspert Euroopa Komisjonile ning finantsinstrumentide teemal sõltumatu ekspert Maailmapangale. Viimsalu on kaitsnud Tartu Ülikoolis teadusmagistri- ja doktorikraadi Euroopa Liidu piiriüleses maksejõuetusõiguses ning globaalse ärijuhtimise magistrikraadid Austrias ja Ameerika Ühendriikides. Viimsalul on ka ettevõtluskogemus, mistõttu on ta tuttav turuosaliste ootustega riigi uuenduslike ja kuluefektiivsete teenuste osas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.