Uudis

Koroonakriisis on kõige rohkem kannatanud madalapalgalised ja noored töötajad

Koroonakriis tabas kõige rängemalt turismi- ja toitlustusettevõtteid, kus töötab palju madalapalgalisi noori .Foto: Shutterstock

Kuigi majanduslangus jäi eelmisel aastal Eestis väiksemaks kui enamikus Euroopa riikides, sai tööturg kõvemini kannatada kui mujal Euroopas, selgub Eesti Panga ülevaatest.

Tööhõive kahanes Eestis kriisi hajul järsult ja püsis seejärel stabiilne. Statistikaameti tööjõu-uuringu järgi oli 2020. aasta teises pooles Eesti asutustes ja ettevõtetes hõivatud 4,3 protsenti vähem inimesi kui aasta varem. 

Koroonakriis on tegevusalasid mõjutanud väga erinevalt: tervishoius ja hariduses hõive kasvas, samas kui kõige enam kannatada saanud majutuses ja toitlustuses oli aasta varasemaga võrreldes töötajaid umbes viiendiku võrra vähem.

Ettevõtete nõudlus tööjõu järele eelmisel aastal vähenes, kuid nõudluse languse mõju Eesti elanikele pehmendas mitu tegurit. Esiteks näitas töötundide suur kahanemine töötaja kohta viiruse esimese laine ajal, et ettevõtted koondasid töökohti märksa vähem kui muutus nende tootmismaht. Sellele aitas tõenäoliselt kaasa töötasuhüvitis. 

Teiseks suurenes nende Eesti elanike arv, kes töötasid välismaal, eelkõige Soomes ja kolmandaks vähenes väljastpoolt Euroopa Liitu värvatud töötajate arv Eesti ettevõtetes märksa järsemalt kui Eesti püsielanike hõive.

Tööpuudus püsib kriisiaja alguse tasemel

Tööpuudus kerkis koroonakriisi alguses viielt protsendilt 7,1 protsendini ja kokkuvõttes teisel pooleaastal palju ei muutunud. Registreeritud töötus kasvas aasta teisel poolel jätkuvalt noorte hulgas, samuti Harjumaal ning teenindus- ja müügitöötajate seas. See näitab, et osal teenindussektori tegevusaladel kahanes tööjõunõudlus ka sügisel ja et kriisis on töökoha kaotanud keskmisest vähem kindlustatud töötajad.

Palgasurve on Eestis koroonaviiruse kriisi mõjul vähenenud. Kuigi eriolukorra lõppedes keskmine palk taastus, suurenes see aasta teisel poolel kriisieelse ajaga võrreldes aeglasemalt nii era- kui ka riigisektoris. Andmed palgajaotuse kohta näitavad, et varasemast aeglasemalt kasvasid nii keskmisest madalamad kui ka kõrgemad palgad. Majutuse ja toitlustuse tegevusalal ei olnud keskmine palk aasta lõpuks taastunud eelneva aasta tasemele.

Praeguste piirangute mõju pole veel teada

Seni avaldatud tööturuandmetes on veel vara otsida 2021. aasta kevade karmimate piirangute mõju tööturule. Kuigi piirangud mõjutavad kahtlemata ettevõtete otsuseid, on võrreldes mulluse eriolukorraga mitmed asjaolud seekord teistsugused. 

Praegu on ebakindlus piirangute tähenduse suhtes väiksem, sest ettevõtted on saanud uue olukorraga kohaneda ja neil on olemas eelmise aasta kogemus. Ka tõusujoones liikuv vaktsineeritud elanike osakaal annab lootust, et piirangud jäävad ajutiseks ja pärast seda tulevad vähemalt kodumaised kliendid üsna ruttu tagasi. 

Tööhõive on nüüdseks kahanenud üsna palju ja vastukaaluks tegevusharudele, kus on oht edasisteks koondamisteks, on ka valdkondi, kus töötajate arv edaspidi suure tõenäosusega kasvab. Näiteks toetab hõive kasvu avalik sektor ja ehitusprojektide taaskäivitamist arvestades ka ehitussektor. Piirangute mõju pehmendab ka seekord riigi töötasuhüvitis, mis on küll mõnevõrra väiksem kui eelmisel kevadel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.