Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9 protsenti suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle viie protsendi, ületades mitmel korral ka seitsme protsendi piiri.
Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk Harjumaal (1588 eurot) ja Tartumaal (1447 eurot), kõige madalam aga Hiiumaal (1063 eurot) ja Valgamaal (1106 eurot). Kõige enam suurenes keskmine brutokuupalk aastaga Lääne-Virumaal, Põlvamaal ja Järvamaal, langedes samal ajal kõige enam Läänemaal ning Pärnumaal.
Keskmine brutokuupalk ja selle muutus aastatel 2010–2020
Aasta | Keskmine brutokuupalk eurodes | Muutus võrreldes eelmise aastaga |
2010 | 792 | 1,1 |
2011 | 839 | 5,9 |
2012 | 887 | 5,7 |
2013 | 949 | 7 |
2014 | 1005 | 5,9 |
2015 | 1065 | 6 |
2016 | 1146 | 7,6 |
2017 | 1221 | 6,5 |
2018 | 1310 | 7,3 |
2019 | 1407 | 7,4 |
2020 | 1448 | 2,9 |
Statistikaameti juhtivanalüütiku Karina Valma sõnul tõusis vaatamata keerulisele aastale palk enamikel tegevusaladel. „Kõige enam suurenes keskmine brutokuupalk info ja side tegevusalal (9,9 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (8 protsenti). Kolmel tegevusalal keskmine palk siiski ka langes – kõige rohkem kaubanduses (9,7 protsenti), majutuses ja toitlustuses (4,9 protsenti) ning kunsti ja meelelahutuse alal (2,2 protsenti),“ ütles Valma.
Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk taas info ja side tegevusalal (2574 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2461 eurot) ning energeetikas (2118 eurot), madalaim aga kinnisvaraalases tegevuses (1050 eurot) ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal (860 eurot).