Menetluse algatamine ja sunniraha määramine on viimane samm, et eriolukorra reeglite järgmist tagada, ent politseil on tulnud seda eriolukorra ajal nii mõnelgi korral teha.

“Menetlus ja sunniraha kohaldamine on jätkuvalt viimane õlekõrs, millega inimesi mõistlikkusele kutsuda ja mõjutada,” rääkis politsei- ja piirivalveameti (PPA) politseimajor Ottomar Virk Geeniusele.

Tema sõnul on politsei vestelnud paljude inimestega tänavatel, kaubanduskeskustes ja piiril ning selgitanud piirangutest kinnipidamise olulisust. “Meie eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid tagada piirangute täitmine ja seeläbi takistada viiruse kiiret levikut,” ütles Virk.

Siiski nentis ta, et on ette tulnud ka olukordi, kus inimene piirangutest ei hooli ning seda ka pärast esimest hoiatust. “Sellistel juhtudel on vajalik politsei jõulisem sekkumine, seda ettekirjutuse, sunniraha või trahvi näol,” märkis politseimajor.

Keskmine rikkuja on 20-30aastane

Seni on politsei eriolukorra nõuete rikkumise tõttu pidanud alustama ligi 50 menetlust, mis on peaasjalikult seotud 2+2 nõude korduva rikkumise tõttu. See reegel ütleb, et avalikus ruumis tohib korraga koos viibida kaks inimest, kes peavad hoidma teistest kahe meetri kaugusele.

Menetlustes on Virki sõnul esindatud on erinevad maakonnad Harjumaast Tartumaani, Järvamaast Jõgevamaani, Ida-Virumaa ja muud piirkonnad. Enam-vähem pooleks on nii mehi kui naisi, keskmine vanus jääb 20-30 eluaasta vahele.

“Enam eristub olukord, kus suurem seltskond inimesi on kogunenud mõne maja juurde pingile või parki ning tarvitavad ühiselt alkoholi,” rääkis Virk.

Sunniraha, mõnesajast eurost 2000 euroni välja, on määratud seni mõnele inimesele Harjumaal, kes korduvalt eirasid eriolukorra nõudeid, lisas politseimajor.

Sunniraha pole sama asi kui trahv – selle eesmärk pole mitte karistada, vaid suunata inimest midagi tegema. Kuni kohustus – siinkohal eriolukorra reeglite järgmine – täidetud pole, saab sunniraha põhimõtteliselt määrata korduvalt.