Saudid alustasid nädalavahetusel nafta hinnasõda, mille tulemusel kukkus hind rekordiliselt. Aktsiaturud üle kogu maailma on languses, erandiks pole ka Tallinna börs.
Meie aja järgi pühapäeva õhtul, kui Aasia turud avanesid, kukkusid naftahinnad pea 30 protsenti – näiteks Põhjamere Brenti nafta kukkus 45 dollarilt, mis on juba isegi madal, 31,52 dollari tasemele. Tase on nüüd nelja aasta madalaim – ning ühtlasi on tegu suurima ühepäevase langusega alates Lahesõja kõrghetkedest 1991. aastal.
Languse taga on suur tüli naftahiidude vahel. Maailma suurim naftakartell, peaasjalikult Lähis-Ida riike koondav OPEC andis reedel teada, et plaanib tootmist oluliselt vähendada, kuna koroonaviirus räsib majandust ning ühtlasi ka nõudlust nafta järgi.
“Hinnakollaps on alanud”
OPEC-i plaanidega keeldus aga kaasa minemast Venemaa, mis on kartelliga viimased kolm aastat hindade toetamise nimel koostööd teinud. Saudi Araabia vastus oli järsk – maailma suuruselt teine naftatootja andis teada, et hoopiski tõstab tootmist ning pakub kaupa tugeva, kuni 20-protsendise allahindlusega.
Saudide soov oli ilmselt ennekõike karistada Venemaad, ent käik survestab kindlasti väga tugevalt ka USA kildanafta äri ning teisi riike, kus tootmine on kallim.
“Tuleb väga harva ette, et nõudluse kollaps tuleb samal ajal kui tootmise tõus,” ütles Financial Timesile Bob McNally energiafirmast Rapidan. “See on naftahinnale kõige tugevam langust ennustav kombinatsioon alates 1930ndate algusest. Hinnakollaps on alanud.”
Araabia Ühendemiraatide naftafirma Crescent Petroleum president Badr Jafar rääkis New York Timesile, et kui puhkeb tõeline hinnasõda, saab naftaturgudel olema valus. “Paljud valmistuvad madala hinnakeskkonna majanduslikeks ja geopoliitilisteks šokkideks.”
Pihta saavad ka kindlasti suuresti naftast sõltuvad Venezuela ja Iraan, mis on ka Ameerika sanktsioonide all. Juba praegu on nende riikide naftaekspordi tulu väike, ent hinnalangus võib tähendada, et riigid ei suuda enam korralikult hoolt kanda esmatähtsate teenuste ja julgeoleku eest.
Aktsiad kukuvad korralikult üle maailma, erand pole ka Tallinn
Koroonaviirus pole kuskile kadunud ega lahtunud pole ka viiruse levikuga seotud hirmud – juba ainuüksi viiruselt on oodatud majandusele suurt mõju, eriti tugevalt on pihta saanud muidugi lennufirmad. Juba praegu korralikult langenud aktsiad pöördusid nüüd veel tugevamasse miinusesse.
Languse punane laine algas Austraaliast, kus aktsiad langesid hommikul 4,9 protsenti. Tokyo aktsiad kukkusid 4,7 protsendi jagu, Hong Kong aga 4,1 protsenti.
Euroopas pole seis sugugi parem. Siinseid suurettevõtteid koondav indeks Stoxx 600 kukkus isegi 6,1 protsenti. Eriti karm on langus koroonaviirusega rinda pistvas Itaalias, kus Milano börsiindeks MIB alustas päeva isegi enam kui 10-protsendilise miinusega. Praeguseks on olukord pisut taastunud ja hinnad all “vaid” 8,6 protsenti.
Tallinna börs pole mingi erand – ka kohalik börsiindeks OMXT on reedega võrreldes 3,25 protsenti allpool. Tõusjaid turul polegi, aga langenud on mitu populaarset aktsiat, näiteks LHV Group pea 5 protsenti, Merko Ehitus üle 4 protsendi ning Silvano Fashion 4 protsendi kandis.
USA turud pole veel avanenud, aga tundub, et ka seal on oodata korralikku miinust. Pühapäeva õhtul kukkusid börsiindeksi S&P 500 futuurid üle 5 protsendi, nii et nendega kauplemine peatati ajutiselt. Praegu tundub, et tänane börsipäev võib alata umbes samasuguse langusega, ent see võib olla ka sügavam.
Kui S&P 500 ise kukub ühe päeva jooksul börsil 7%, peatub turul kauplemine 15 minutiks. Kui pärast seda langus jätkuks ning jõuaks 13% juurde, peatuks kauplemine taas veerandiks tunniks. Et turg täiesti kinni pandaks, läheb vaja 20-rptosendilist langust.
