• vähemalt 50 protsendile ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda;
• vähemalt 50 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani.

Senise toetuse puhul tuli täita kaht tingimust järgmisest kolmest:

• Ettevõtte käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
• vähemalt 30 protsendile ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda;
• vähemalt 30 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani.

Toetust saaks pisut vähem

Töötukassa hüvitaks ettepaneku järgi juunis töölepinguga töötajale 50 protsenti tema varasemast keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 800 eurot brutos ja mitte vähem kui alampalk.

Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu hüvitist, brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Tööandjal tuleb oma osa välja maksta enne taotluse esitamist.

Seni on töötukassa hüvitanud töölepinguga töötajale 70 protsenti tema varasemast keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot kuus brutos ja mitte vähem kui alampalk.

Maksuvõlga ei tohi olla, aga varem võib olla toetust saanud

Nõukogu tegi ka ettepaneku, et juunikuu palga hüvitamist saavad küsida oma töötajatele need ettevõtted, kel pole maksuvõlga või see on ajatatud.

Juunikuu töötasu hüvitamist saab taotleda ainult nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020.

Juunis saavad taotleda toetust ka need, kes on aprillist juunini hüvitist saanud. Seega võib töötaja saada hüvitist maksimaalselt kolm kuud senise kahe asemel.

Pikeneb ka aeg, mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada. Senise ühe kuu asemel peab tööandja tagama töökoha vähemalt järgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb tööandjal kogu hüvitise summa tagastada töötukassale.