Aastaalguse optimismis püstitatakse suurejoonelisi uusaastalubadusi, mille täitmise tuhin kahjuks tavaliselt väga kaua ei kesta. Top 3 uusaastalubadused on reeglina paremini söömine, trenni tegemine ja raha säästmine. Kui spordiklubid on juba veebruarikuus rahvast jälle tühjad, siis rahasäästmise lubadus kestab sageli ainult esimeste jaanuari allahindlusteni.

Ilmaasjata ei ole kirjutatud lugematul arvul raamatuid sellest, kuidas endale tekitada häid harjumusi, mugav on teha asju alati nii nagu alati tehtud ja kõige lihtsam asi, mida ka rahaga teha on selle ära kulutamine. Miks säästa, kui elada on ka vaja, eks?

Sea realistlikud eesmärgid

Selleks, et sel aastal rahateemalised uusaastalubadused paremini täidetud saaksid, alusta sellest, et ära püstita endale ebarealistlikke ootusi. Samamoodi nagu dieeti pidades ei toimi “homsest suhkrut ei söö” lubadus väga hästi, ei saa ka rahaasju ohjama hakata lubadusega “homsest ühtki ebavajalikku asja ei osta”. Tulemuseks on see, et esimese 3-eurose latte ostuga on eesmärk läbi kukutud ja motivatsioon edasi tegutseda kadunud.Realistlik eesmärk võib olla ka midagi väga väikest, mida on aga harjumuseks palju lihtsam muuta teha päevapealt täielik rahaasjade ümberkorraldus. Näiteks:

• Kanna igal palgapäeval automaatselt 50-100 eurot säästukontole
• Suurenda iga järgmine kuu säästukontole kantavat summat 5-10% võrra.

Kaks lihtsat eesmärki ja aasta lõpuks kahekordistad endalegi märkamatult igakuist säästusummat. Kui pangakontol vähem raha vabalt seisab, siis on ka ahvatlus seda igasuguste ebavajalike asjade peale kulutada märkimisväärselt väiksem. Väikeste sammudega edasi liikumine ei tekita ka tunnet, et eesmärk on üleliia kõrge ja saavutamatu.

Võid valida piitsa ja prääniku vahel

Kui eesmärk seatud, siis pane paika ka süsteem, kuidas ennast distsiplineerida. Variante on kaks – piits ja präänik. Piits on näiteks reegel, et kui säästueesmärgile alla jääd, siis järgmine kuu pead topelt säästma. Seda ei soovita kasutada, sest tekitab pigem negatiivse seose säästmisega ja vähendab tõsiselt motivatsiooni üldse rahaasjadega tegeleda.

Präänik võib olla aga mida iganes ise tahad – näiteks kui saad kvartali või poolaasta säästueesmärgi täidetud, lubad endale midagi meelepärast näiteks 5-10% väärtuses säästupuhvrist – hea õhtusöögi, raamatupoe külastuse, uued kingad või mida iganes süda ihkab. Loogika on lihtne – raha on kõrvale pandud ja sellest väikese osa kulutamine ei halvenda sinu finantsseisu. Lisaks saad kulutuse teha kerge südamega, sest tead, et rahaline seis on kindel.

Seltsis segasem

Selleks, et eriti edukalt eesmärgid täidetud saaks, otsi endale sõber või sõbrad, kellel samasugune plaan. Esiteks on koos veidi lõbusam tegutseda, teiseks on kellelegi kurta, kui elu raskeks läheb ja näpud väga rahakoti suunas sügelevad. Kolmandaks on ka veidi välist motivatsiooni – ei saa ju sõbraga kohtudes öelda, et oma lubadused täitmata jätnud oled!

Loe ka Erik Aru teoreetilisemat käsitlust sellest, miks tasub uusaastalubadusi anda.