Uue nädala esmaspäev on Eesti kohtuajaloos erakordne, sest just siis langetab kohus otsuse kolme kooseluseadust puudutava hagi osas. Kõik need samasoolised paarid on Eesti riigi kohtusse andnud, kuna soovivad oma kooselu riiklikku tunnustamist. 

Meie loo peategelased, Marko ja Siim, just selle nimel, et kooseluseadusega lubatud õigused neile kehtiksid, Eesti riigi vastu kohtusse pöördusidki. Nad ei soovi oma täisnimedega rääkida, kuna ei soovi enda suunas sellele tõenäoliselt järgnevat sõimuvalingut.

“Eriti kurvaks teeb asjaolu, et toimub valimatute sõnadega poliitilise profiidi lõikamine, viha õhutamine ja lihtsate inimeste üles kütmine seadusega, mis ei võta üheltki ühiskonnagrupilt õigusi ära, vaid aitab lõpetada diskrimineerimise vähemuse suhtes,” ütleb Marko.

Mehed soovivad seega, et riik nende pereliitu tunnustaks. Nende soov on nad tänaseks viinud olukorda, kus nad juba mitu aastat on pidanud kohtuvõitlust Eesti riigiga. See võitlus on kulukas ja läinud tänaseks maksma juba 10 000 eurot.

“Emotsionaalselt on väga raske kohtu kaudu nõuda oma riigi tegemata jätmisi. Tohutult häirib, et Eestis on just nagu vastu võetud seadus, mille kohaselt saaks oma kooselu registreerida, kuid tegelikkuses see sisuliselt ei kehti poliitikute tegemata töö tõttu,” ütleb Marko.

“Õigus on kättesaamatu paljudele”

Otsus kohtusse minna ei tule üldiselt kergekäeliselt. Asi ei ole ainult rahas, vaid kohtuskäimisega kaasneb ka ajakulu ning protsessid on närvesöövad.

Kui Marko ja Siim lootsid alguses ilma professionaalse juriidilise abita hakkama saada, siis umbes aasta eest muutsid nad meelt.  Nad otsustasid palgata endale appi tuntud geiaktivisti ja juristi Reimo Metsa. Nagu professionaalne abi ja teenus ikka, hakkas selle käiguga seoses kulu kasvama.

Metsa sõnul ongi inimesel vaja enne kohtusse pöördumist mõelda, kas ta saab endale seda lubada. Nii emotsionaalselt, ajaliselt kui rahaliselt. Mets lisab, et tegelikult ongi need ressursid tihti kaalukausil, mistõttu otsustatakse kohtuskäimisest hoopis loobuda.

“Õigus on kättesaamatu väga paljudele. Inimene ju küsib endalt, kas on mõistlik või ei ole mõistlik. Kui see mõistlik ei ole, siis ütledki, et ma ei tegele sellega,” räägib Mets ja lisab, et kui advokaadibüroost sisse astud, siis peab taskus olema vähemalt tuhat eurot.

Advokaatide tunnihinnad algavad 120 eurost, millele lisandub käibemaks ja esimene osa tööst ehk sinu asjade läbivaatamine ja kurssi viimine võtab ikka pea kümme tundi ära.

Suured kohtukulud on Markole ja Siimule tuttavad. Lisaks juristidele makstava tasuga tuleb arvestada, et igas kohtuastmes peab välja käima veel 300 eurot, et üldse oma nõue sisse anda.

Marko tõdeb, et nemad ei osanud ette näha, mida kohtuskäimine tegelikult tähendab. Hetkel on nende kohtuasi läinud maksma 10 000 eurot.

See on 20 Eestis kehtestatud miinimumpalka või siis rohkem kui seitse keskmise inimese kuusissetulek. Keskmine eestlane seda summat kohtus käimise peale tegelikult kulutada ei saagi.

Tegelik kulu oleks 50 000

Ja kui kohtuasi venib, kinnitab Marko omast kogemusest, ei ole võimalik ette ennustada, kui suureks kulud lõpuks kasvavad.

Markol ja Siimul ning teistel Metsa poolt esindatavatel geipaaridel on keskmisest kohtuskäijast rohkem vedanud.

Nimelt otsustas Mets, et täishinna asemel teeb ta kooseluseadust puudutavaid töid nn sõbra-hinnaga. Ehk kui Mets teeks kõike hinnakirja alusel, oleks Marko ja Siimu kohtuskäimise kulud viiekordsed – umbes 50 000 eurot.

Nii jõuamegi tagasi Metsa väite juurde, et Eestis saab kohtus käimist lubada vaid rikas – vaestel kohtusse asja ei ole. Sest tegelikult ka – kes meist saaks lubada kohtukulusid 50 000 euro eest? Selle raha eest saaks maksta aasta aega 68 lapse lasteaiatasu.

Kõik kohtuasjad, mis hetkel seoses kooseluseadusega oma otsust ootavad, on alguse saanud 2016. aastal, sest just siis sai selgeks, et vastuvõetud kooseluseadusele ei järgne rakendusakte ehk seadus reaalses elus ei toimi.

Probleem seisneb selles, et kui erisoolised saavad seaduse kaitse näiteks abielludes ja nii lahendatud oma varalised suhted, lapsendamisküsimused, pärimisasjad jms, siis samast soost inimestele sarnaste õiguste andmiseks võetigi vastu kooseluseadus.

Paraku nii ühiskonnas kui poliitikute seas oleva vastuseisu tõttu on seadus seni jäänud rakendamata.