Haigekassa tasus eelmisel aastal sünnituste eest 18 061 513,64 eurot. Kokku sündis Eestis 14 270 last, aga kõik nad haigekassa arvepidamises ei kajastu, sest osad tasuvad oma sünnituse eest ise.

Kuna suur osa lapsi sünnib siiski haiglas, esitavad haiglad selle eest haigekassale ka arve. Juhtumeid, kus sünnitus läks kenasti (ametlikus keeles kutsutakse seda “normaalseks vaginaalseks sünnituseks ilma kaasuvate diagnoosideta”) ja seetõttu polnud ei emal ega lapsel arstide abi eriti vaja, oli mullu 7356.

Keskmine hind 1200 eurot

Kõige kiirem ja lihtsam sünnitus maksis keskmiselt viiesaja euro kandis, veidi kallimad arved olid paari tuhande ringis, mis teeb keskmiseks sünnituse “hinnaks” 1199 eurot. Kõige rohkem, 5594 raviarvet, oli arveid vahemikus 1000 – 1500 eurot.

Miks need kulud nii palju kõiguvad? Väga palju sõltub sellest, kui kauaks uus ilmakodanik koos emaga haiglasse jääb ehk kui palju tuleb arvele voodipäevi. Kindlasti on kulukamad paljud laboriuuringud, mida võib olla vaja teha nii emale kui vastsündinule.

Tavasünnitusest kallim on laps ilmale tuua keisrilõike abil, mis vajab erialaspetsialiste, nagu näiteks anestesioloogi, keda tavalisel sünnitusel appi vaja ei ole.

Üle nelja miljoni kulub keisritele

Keisrilõigetele kulus sünnituste kogusummast 4 388 415,63 eurot ja ühe sellise ilmaletuleku keskmine summa oli 1020-1647, sõltuvalt sellest, kas keisrilõikel oli kaasuvaid haiguseid või mitte.