Piirikontrolli ajutine taastamine on maksma läinud alla miljoni euro ning on siseministeeriumi kardetust odavam olnud.

“Siseministeeriumi valitsemisalale on seoses kriisi ohjamisega tekkinud kulusid kokku enam kui 1,6 miljoni euro ulatuses,” ütles ministeeriumi rahandusosakonna juhataja Mairi Tonsiver.

Hinnanguliselt 40-50% sellest on seotud just piirikontrolli taastamisega, ütles ta. Täpsed arvud selguvad mai alguses.

“Tänaseks on selge, et esialgu prognoositud piirikontrolli taastamise kulud on tegelikkuses väiksemad ning hetkel koostatakse uut prognoosi tegelike kulude pealt,” märkis ta samas.

Piiri ületab tuhat inimest päevas

Politsei- ja piirivalveametist öeldi Geeniusele, et päevas kontrollib PPA piirpunktides sise- ja välispiiril, sealhulgas sadamates ja lennujaamades keskmiselt umbes 1000 piiriületajat, kel on riiki sisenemiseks või läbimiseks vastav luba olemas – valdav osa rahvusvaheline kaubavedu.

Igapäevaselt on sealhulgas umbes 10-50 inimest, kel tuvastatakse, et Eestisse sisenemiseks luba ei ole ja saadetakse piirilt tagasi.

Eriolukorra kehtestamise järel on Eesti-Läti maismaapiiril toimunud ebaseaduslike piiriületuste uurimiseks kokku alustatud 11 väärteomenetlust 14 piiririkkuja suhtes ning kaks kriminaalmenetlust nelja piiri rikkunud inimese suhtes.

Lisaks on mitmeid infokilde võimalike ebaseaduslike piiriületuste kohta, kus asjaolude selgitamine käib ja menetluse alustamine veel otsustamisel.

Eesti-Venemaa vahelisel välispiiril on eriolukorra vältel alustatud kümmekond menetlust seoses ebaseadusliku piiriületusega.

Ministeerium: piiride sulgemine on toiminud

Siseministeeriumi hinnangul on piirikontrolli taastamine aidanud viiruse levikut tõkestada, ütles ministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar.

“Samas oleme riigina võimalusel käitunud paindlikult, et kaubad liiguksid piiride üleselt ning oleme võimaldanud tervete inimeste töörännet Eesti ja Läti vahel,” rääkis ta.

Piiride avamine on aga üks viimaseid samme, mille leevendamise valitsuse kriisist väljumise kava ette näeb. Miks nii? Kommusaar nentis, et siseriiklike piirangute leevendamine sõltub epidemioloogilisest olukorrast kohapeal ning kui Eesti inimesed peavad kehtestatud piirangutest kinni, siis suudame pandeemia levikut riigis kontrollida ning heade tulemuste korral hakata ka piiranguid leevendama.

“Piirikontrollist loobumine ei sõltu ainult Eestist – siin tuleb arvestada epidemioloogilise olukorraga teistes riikides. Samuti ka sellega, kuidas käituvad teised riigid, eelkõige meie lähimad naabrid. Ei saa avada piire, kui sellega kaasneb suur oht viiruse uuesti riiki toomiseks,” ütles asekantsler.