Uudis

Kui palju teie peres lastele taskuraha antakse? Loe, mida arvavad Merle Liivak, Yoko, Contra, Zuzu ja Kiivikas

Merle Liivak on pannud lapsed raha teenima meepurke müües. Foto: Sakala/Scanpix

Kust tulevad rahaga mõistlikult ümber käivad täiskasvanud? Eks ikka lapsepõlvekodust, kus sarnaseid väärtusi õpetatakse.

Geenius.ee rahaosakond uurib, kuidas õpetavad rahaga ümber käimist oma lastele Eesti tuntud inimesed.

1. Yoko Alender, ettevõtja ja riigikogu liige, nelja lapse ema: Raha saamiseks tuleb töötada

Rahateema on sama normaalne osa elust nagu hambapesu. Tuleb mõista, et raha saamiseks peab töötama.

Taskuraha andmisega oleme oma peres alustanud kooliajast, kuna siis tekivad lastel oma käimised. Anname lastele taskurahaks 20 eurot kuus, vanavanemad toetavad pisut lisaks. Ka on meil kodus nn perepurk, kuhu poetame peenraha – sealt võivad lapsed söögi-joogi jaoks vajadusel lisa võtta.

Kinoraha ja konkreetsete väljaminekute jaoks tuleb muidugi vahel lisa lubada. Sünnipäevadeks kingitud raha lapsed ikka koguvad, et osta suuremaid asju nagu Legod, tüdrukud ka riideid (elementaarsed riided me muidugi ostame, ent tütarlaste soovid riiete osas ületavad sageli tegelikke vajadusi).

Vanem poeg on 16 ja on viimased kaks suve töötanud erinevates toidukohtades nõudepesija ja abikokana. Selle tööga teenitud raha eest ja meilt pool lisaks saades soetas ta endale jalgratta.

2. Ott Kiivikas, kulturist, kahe lapse isa: isalt saadud rahast on parem tunne see ise teenida

Olen oma lapsi õpetanud nagu minu vanemad õpetasid mind – minu jaoks on raha elus olemiseks hädavajalik vahend, mitte eesmärk omaette.

Raha on teatud vabaduse saavutamiseks hädavajalik, nii et alustada tuleb maast-madalast. Olen säästlik inimene ja stabiilsus on minu jaoks hästi oluline – mul pole kunagi olnud palju raha, aga ma ei mäleta ka perioodi, millal mul seda üldse poleks olnud.

Ka mu tütred on head säästjad. Kui annan taskuraha, ei tõmmata seda kohe sirgu. Ma ei ole juurutanud nädalarahasid – raha saab ikka vajaduspõhiselt.

Mu 17-aastane tütar on viimased paar aastat minu firmas töötanud, kooliperioodil osaajaga, samuti suviti. Ta on müügitöös väga asjalik, avatud suhtleja ja hea klienditeenindaja. Kooliperioodil korraldab ta degustatsioone ja tooteesitlusi. Tal on hea kogemus sellest, et palju parem sellest, et isa tuleb ja annab raha, on see ise teenida.

3. Merle Liivak, ajakirjanik, kolme lapse ema: lapse taskuraha tuleb meepurkide müümisest

Rahateema on liiga suur, et seda korraga ära seletada, nii et me läheneme samm-haaval ja mänguliselt. Lapsed on rahadega poodi mänginud, neid edasi-tagasi lugenud.

Taskuraha saab vaid vanim poeg Johann, kes on sellest aastast esimese klassi poiss. Tema taskuraha on tuleb maakohast korjatud mee mõne purgi müümisest ja seda on ta jaokaupa ka kulutanud. Kui tuleb mõni isu ja Johann tahab minna kohalikku nurgapoodi jäätist tooma, olen ka seda lubanud.

Näen, et lihtsalt arvutamine on lastele arusaadavam ja lihtsam kui raha lugemine. Rahakontseptsioon tekitab mõningast segadust, nii et selle teema valgustamist peaks jätkama ja ikka huvipõhiselt.

Kui lastel tekivad väikesed küsimused, tulevad neile ka väikesed vastused.

4. Contra, luuletaja, kahe lapse isa: “lapsepalk” ja talutööd

Meie 14- ja 17-aastastel poegadel on selline pisike lapsepalk – 1 euro päevas ei ole summa, mis ei motiveeriks lisa teenima!

Talumajapidamises on teha nimelt palju töid nagu muru niitmine, lambaaia parandamine või puude lõhkumine ja nende eest maksame lastele nagu töömeestelegi.

Meie ostame lastele söögi ja riided, muu peavad nad ise soetama. Nii õpivad nad, kuidas raha tuleb ja kuidas otsa saab. Eks need ole igasugused nutividinad, mida lapsed osta soovivad – telefonid, arvutid.

Samas me ikka selgitame seda, et on olemas ka talgutööd – ühiskondlik töö, mille eest ei maksta. Seda ei tohi unustada, muidu jõuame välja selleni, et laps ei tee ilma rahata ühtegi liigutust.

Ükspäev kuulsid pojad, milline on Euroopa keskmine tunnitasu ja muidugi tekkis soov, et me ka neile suuremat tasu maksaksime, aga saime selle ikka loogiliselt ära seletatud. On suurepärane kui lapsed oskavad asjade üle vaielda, sest ühel päeval nad peavadki enda eest ise seisma.

5. Züleyxa Izmailova, Tallinna abilinnapea, kahe lapse ema: meil on taskuraha üldse ununenud

Minu teise klassi laps sai eelmisel aastal mõne euro taskuraha igal neljapäeval. Poja klassiõpetaja teavitas lapsevanemaid, et puhvetipäev on koolis vaid neljapäeviti ja teistel päevadel pole põhjust raha kaasa anda. Mind lausa üllatas, et õpetaja on nii õigel teel selles osas, sest ega seal puhvetis häid asju ei müüda.

Sel aastal on see taskuraha teema kuidagi ära ununenud ja poeg ei ole ise küsinud ka. Kui tal mingi soov tekib, räägime läbi ja annan talle raha, et ta saaks oma näksid osta. Aga seda ma näen küll, et teised klassikaaslased aina ostavad ja siis poeg aegajalt ütleb, et tema tahab ka.

Eelmisel aastal juhtus nii, et poeg hakkas kooliteel ka poes käima. Ühel päeval ta siis rääkis, et tahab saabaste alla käivaid rattaid, mis maksavad 10 eurot.

Ta käis nii kaua peale, kuni ma lubasingi need ära osta. Ja see kaup oli ikka tõeline jama – täiesti kasutuskõlbmatud, isegi ohtlikud asjandused. Siis me rääkisime raha väärtusest pikemalt.

Ma püüan iga summa alati mõneks arusaadavaks väärtuseks teisendada, näiteks poja lemmikmänguasjaks, toidukraamiks. Ja need mõttetud rattad seisavad endiselt nurgas. Aegajalt ma vaatan neid ja ütlen, et no näed – siin on kümme eurot!

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.