Ilmselt esimene rahateemaline reklaam, mida tänased 35-40aastased eestlased nägid, oli veel ENSV-aegne “Hoidke raha hoiukassas”. Loomulikult on pangas raha hoidmine mõistlikum, kui selle madratsi all peitmine.

On aga väike tõenäosus, et kehva juhtimise tõttu pank suletakse või tõmmatakse oluliselt selle tegevust koomale. Nagu juhtus just Danskega Eestis. Mis saab sellise stsenaariumi puhul Sinu hoiusest? Kas see on ikka turvatud, ükskõik, mis pangas sa Eestis seda ei hoiaks?

Tegelikult on eraisikutest hoiustajad pangaga tekkida võivate probleemide eest hästi kaitstud. Lühidalt: kui pank kukub kokku ja ei suuda enam hoiuseid välja maksta, siis kõigile hoiustajatele hüvitatakse nende hoiused kuni 100 000 euro ulatuses ühe panga kohta.

Mis tähendab, et enamik meist võib kergendatult hingata.

Kui sul on ühes pangas hoiustatud 400 000 eurot, siis hüvitatakse sulle 100 000 eurot. Kui aga oled oma raha paigutanud saja tuhande kaupa nelja panka, siis saad kogu raha tagasi.

Hoiused tagab Tagatisfond, mis on seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Täpsemalt saad fondist ja hoiuste tagamisest lugeda Tagatisfondi kodulehelt.

Kas kõigi pankade kliendid on kaitstud?

Põhimõtteliselt küll, aga mitte ühtemoodi. Eesti Tagatisfond tegeleb Eestis registreeritud krediidiasutustes olevate hoiustega.

Näiteks pandi märtsis kinni Versobank, millel oli palju hoiustajaid Saksamaalt ja mujalt Euroopast. Sel juhul maksis Eesti Tagatisfond neile hüvitised välja.

Siin filiaalina tegutsevate pankade klientide hoiused on ka kindlustatud, aga teistmoodi. Eestis tegutsevad tegevusloa alusel Luminor, Coop, Inbank, LHV, SEB, Bigbank, Swedbank ja Tallinna Äripank.

Näiteks Danske Banki sellest nimekirjast ei leia, aga ka nende kliendid on kaitstud. Kui Danskega peaks midagi juhtuma, saaksid hoiustajad oma raha Taani hoiuste tagamise fondi kaudu.

Selle tõenäosus on küll sisuliselt olematu, sest Eesti filiaali emapank on Taani suurim pank.