Analüütikud arvavad, et tänavu jääb tarbijahindade tõus ilmselt 2 protsendi kanti. Rahandusministeerium hoiatab aga, et aasta alguses võib hinnatõus olla siiski suurem.
“Aasta alguses võib oodata inflatsiooni kiirenemist üle 2 protsendi Lähis-Ida pingete suurenemisega kaasnenud kõrgema naftahinna ja ka aastataguse madala võrdlusbaasi mõjul,” ütles rahandusministeeriumi analüütik Kristjan Pungas.
Eesti Panga vanemökonomist Natalja Viilmann tõi esile, et möödunud aasta oli paljudele ettevõtetele keerukas. Töötajate palku tuli tõsta, aga hindu paljud ettevõtted samal ajal kergitada ei saanud.
Probleemid olid eriti ilmeka eksportijate jaoks, sest välisturgudel ollakse valdavalt hinnavõtjad. Ekspordihindade ulatuslik langus ja mitme valuutakursi odavnemine euro suhtes pingestasid olukorda tuntavalt, märkis Viilmann.
Piilmann prognoosib, et lähikuudel näeme aastase inflatsioonimäära suuremat kõikumist, kuid hinnatõus jääb endiselt pigem vaoshoituks. “Peamised riskid on eelkõige seotud naftahindade edasise arenguga ning üldisemalt palga- ja hinnakujunduses tekkinud survega,” rääkis ta. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb 2020. aasta keskmine tarbijahindade kasv alla 2 protsendi.
Sellel aastal peaks keskmine tarbimiskorv kallinema veidi vähem kui eelmisel aastal, usub ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. “Kui eelmisel aastal ulatus inflatsioon 2,3 protsendini, siis selleks aastaks prognoosime 2,1-protsendilist hinnatõusu,” lisa sta.
Hinnatõus on Elmiku sõnul eelmisest aastast aeglasem, kuna toit ja eluasemega seotud kommunaalkulud (elekter, vesi) kallinevad vähem kui 2019. aastal.
Keskmine palk kasvab hindadest endiselt oluliselt kiiremini. Keskmine netopalk tõuseb sel aastal Swedbanki hinnangul 5 protsenti. Palgakasv annab veidi järele, kuna majanduskasv aeglustub ja tööjõupuudus leeveneb, seda eriti eksportivates harudes.
Mis tarbijahindade tõus ehk inflatsioon on ja miks see sulle üldse korda minema peaks, saad lugeda siit.
