Eesti kindlustusfirmad ei kipu reisitõrke kindlustuse puhul katma kulusid, kui reis jäetakse koroonaviiruse hirmu tõttu ära. Küll aga on abi omal soovil reisi tühistamise kindlustuskaitsest, kui see on sõlmitud. Kõik oleneb siiski konkreetsest kindlustusfirmast.

Salva kindlustuse reisikindlustuse osakonna juhataja Epp Ulfsak rääkis nädala alguses BNS-ile, et nad ei hüvita nad koronaviiruse tõttu tühistatud reise – küll aga kaetakse viirushaigestumisega seotud ravikulud juhul, kui reisipiirkonnas pole kuulutatud välja epideemiat.

“Reiside tühistamine koroonaviiruse tõttu ei ole Salva reisitõrke kindlustuse alusel hüvitatud. Olukorrad, kus reisija otsustab oma sõidu ise viiruse kartuses ära jätta, ei kuulu kindlustusjuhtumi alla. See on küll inimlikult täiesti mõistetav, kuid kui lennukid lendavad ja reisile saab minna, siis reisitõrget nii-öelda ei eksisteeri ja kindlustusjuhtumit ei toimu,” ütles Ulfsak BNS-ile.

Kui aga lennu jätab ära lennu- või muu transpordifirma, siis üldreeglina tagastavad lennufirmad kasutamata jäänud piletite maksumuse, märkis ta. “Loodetavasti tulevad ka hotellid oma klientidele vastu ja suudavad antud olukorda arvestades teha kasvõi osalised tagasimaksed,” lisas Salva reisikindlustuse osakonna juhataja.

Omal soovil reisi tühistamise kaitse võib katta osa kuludest

Ka Seesam Kindlustuse tootejuhi Jonatan Jõksi sõnul ei käsitle nad reisi ära jätmist välisministeeriumi soovituse tõttu või koroonaviirusesse haigestumise kartuses kindlustusjuhtumina – küll aga võimaldab hüvitist saada omal soovil reisi tühistamise kaitse.

Koroonaviiruse tõttu lennu tühistamise korral leiab Jõks, et reisitõrke põhikaitse puhul kehtib kindlustuse kaitse vaid siis, kui lennu ärajäämine sai teatavaks vähem kui 24 tundi enne reisi algust. “Kui inimene soovib olla kaitstud ka varem toimuvate muutuste või tühistamiste eest, tuleks valida reisitõrke laiendatud kaitsega pakett,” ütles Jõks nädala alguses BNS-ile.

Ta selgitas, et Seesami reisikindlustuse puhul on võimalik valida juurde ka reisi omal soovil tühistamine ning sellise kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse 70 protsenti kuludest, mida kindlustatu ei saanud kasutada ning mida teenusepakkujatel ei olnud võimalik talle tagastada. Omal soovil tühistamise kindlustuskaitse kehtib, kui leping on sõlmitud kahe nädala jooksul pärast reisi ostmist või broneerimist.

Kui kindlustatu satub karantiini ning tal tekivad seoses karantiiniga täiendavad transpordi- ja majutuse kulud, on need hüvitatavad üksnes reisitõrke laiendatud kaitsega. Selles situatsioonis on veel oluline teada, et reisitõrke juhtumiks ei ole olukord, kus riik ei luba reisijal siseneda, lisas Jõks.

“Ükskõik, kas reisija on sõlminud reisitõrke lepingu põhikaitsega või laiendatud kaitsega, ei käsitleta reisi ärajätmist haigestumise kartuses kindlustusjuhtumina. Hirmu või ministeeriumi antud soovituste tõttu reisi ärajätmist võimaldab üksnes omal soovil tühistamise kaitse,” toonitas tootejuht.

Tervisekindlustusest on abi

Salva reisikindlustuse juhataja Ulfsak rääkis BNS-ile, et küll aga katab selts tervisekindlustuse alusel igasuguse viirushaigestumisega, sealhulgas ka koroonaviirusega seotud ravikulud. “Taoline haigestumine on alati ootamatu ning seda loeme kindlustusjuhtumiks. Ka koroonaviiruse näol on tegemist viirushaigestumisega, mis levib küll kiiresti, kuid sümptomid on suhteliselt sarnased igale viirushaigusele,” ütles Ulfsak.

“Tervisekindlustuse alusel on koroonaviirusesse haigestumisega seotud kulud kaetud vaid selle hetkeni, mil antud piirkonnas on kuulutatud välja epideemia. Kui inimene otsustab siiski epideemia piirkonda reisida ning ta haigestub seal koroonaviirusesse, ei ole sellega seotud ravikulud enam tervisekindlustuse alusel kaetud, sest loeme seda enese teadlikuks ohtu asetamiseks,” täpsustas ta.

Kui antud piirkondades kuulutatakse välja karantiin, katab Salva lisakulutused hotellile kuni karantiini lõpuni ning ka uute piletite maksumuse juhul, kui karantiini tõttu lähevad planeeritud piletid kaotsi.

“Esialgsed kulutused peaksid katma kliendid ise ning säilitama kõik tasumist tõendavad dokumendid ja arved, siis saame need hiljem hüvitada. Juhul, kui kulude kandmine ei ole võimalik, on Salva kindlustuselt võimalik küsida avansilist hüvitus,” selgitas Ulfsak.

“Kui kindlustatu aga juba viibib piirkonnas, kus kuulutatakse välja epideemia, on tervisekindlustuse alusel kaetud ka koroonaviirusega seotud ravikulud. Siinkohal on muidugi ülimalt oluline juba piirkonnas viibivatel inimestel järgida üldlevinud hügieeninõudeid- regulaarselt käsi pesta, kanda näomaski, vältida ühistransporti ning rahvarohkeid kohti,” lisas ta.

Kõik oleneb kindlustfirmast

Kindlustusettevõte Gjensidige aga andis 28. veebruaril teada, et hüvitab oma klientidele reisi soetamisega tekkinud kahju, kui oli plaanis reisida piirkonda, kuhu välisministeerium koroonaviiruse leviku tõttu reisida ei soovita.

Kindlustus kehtib aga ainult juhul, kui reisitõrkega poliis on sõlmitud enne välisministeeriumi soovituse avalikustamist.

“Hüvitame 90 protsenti reisikuludest inimestele, kellel on reisitõrkekindlustus ja ei soovi reisida piirkondadesse, kuhu välisministeerium koroonaviiruse tõttu ei soovita reisida. Antud reisikindlustuse kate laieneb nii reisibüroodest kui ka eraldi soetatud reisikindlustusele,” ütles Gjensidige tooteosakonna juht Olga Vijard veebruari lõpus.

Gjensidige kindlustusgrupi ettevõtted Norras, Taanis, Rootsis, Lätis ja Leedus rakendavad samu meetmeid lisas ta.

“Tavaliselt kui inimesel ei ole võimalik reisida enda või pereliikme terviserikke tõttu, tuleb kindlustusele esitada meditsiiniline tõend, aga praegusel juhul tuleb esitada dokumentatsioon, mis tõendab reisi ostmist antud sihtkohta,” rääkis Vijard.