Eesti kodude energiatarbimine üha kasvab. Tihti on see aga küllaltki priiskav ning säästupotentsiaal on suur, kirjutab nullkulutaja Maryliis Teinfeldt ning annab 13 kasulikku nippi, kuidas elektrikuludelt säästa.
Esiteks veidi üldisest olukorrast. Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on Eesti kodude energiatarbimine ajas suurenenud. Euroopa Liidu liikmesriikides on Eesti oma energiatarbimises nimekirja eespool, lausa kolmandal kohal. Ees on vaid Läti ja Rumeenia.
Veerand EL-i energiatarbijatest on justnimelt kodumajapidamised, mistõttu inimeste enda tarbimisharjumused kujundavad, kui priiskavalt või kokkuhoidvalt energiat tarbitakse. Kõige rohkem kulutab Eesti keskmine majapidamine energiat ruumide soojendamisele, teisel kohal on vee soojendamine, kolmandal toiduvalmistamine ning viimases suurusjärgus on valgustamine ning elektriseadmed.
Säästupotensiaal on aga Eestis suur, sest paljud eestlaste energiatarbimise harjumused on kujunenud ajal, kui säästvat eluviisi ei populariseeritud.
Kes säästab ja kes mitte?
Huvitaval kombel paneb sissetuleku suurus paika selle, kui palju energiat kulutatakse ning kui palju seda jälgitakse. Statistika näitab, et mida suurem on leibkonna sissetulek, seda suurem on tõenäosus, et ei kontrollita oma energiakulu.
Mida väiksem on aga sissetulek, seda rohkem energiasäästlikult käitutatakse. See tõdemus tähendab aga seda, et inimestel kelle tegevuse tagajärgedel energiat kulutatakse priiskavamalt, on tegelikult ressursse, et oma muuta oma käitumisharjumusi või tarbimist ise energiatõhusamaks, näiteks vahetades välja vanad koduseadmed, aknad, katuse vms.
Näiteks selgus statistikaameti 2010. aastal valminud uuringust, et 40% Eesti leibkondadest pole oma eluruumide soojapidavust parandanud, tuues põhjuseks rahanappuse.
Mis puutub aga inimese suhtumisse, mis argumentidel energiakulu kokku hoitakse, siis keskmine eestlane näeb seda kui kulude minimeerimist, mitte kui panust keskkonnahoidu. Sellest saab järeldada, et kellel ei ole majanduslikel põhjustel tarvis säästa, see seda ka ei tee, isegi mitte keskkonna hüvanguks.
Leibkonna sissetulekute suurenedes kasvab käsikäes energiakuluga ka pere ökoloogiline jalajälg. Tugevama sotsiaalmajandusliku positsiooniga inimesed on küll üldjuhul keskkonnateadlikumad, ent kahjuks on nende käitumises ja mõtlemises vastuolu: nad teadvustavad keskkonnasäästmise olulisust, neil on teadmised, oskused ja muud ressursid, ent ühiskonnas on kõige rohelisemad tarbijad eeskätt väikese sissetulekuga inimesed või leibkonnad.
Leidub küll erandeid, ent üldjuhul muudab või kohandab oma tarbimiskäitumist inimene ainuüksi survestatud olukorras.
Esimene samm tarbimise kontrollimiseks
Kõiges esimene samm oma kodune energiatarbimine kontrolli alla saada ning võtta suund säästmise poole on teha energiaaudit. Säärast teenust pakuvad mitmed ettevõtted, kes mõõdavad kodust energiatarbimist ning kaardistavad selle.
Energiauditiga saab teada, mis vajab kodus väljavahetamist, millised renoveerimistööd aitavad hoone küttekulusid vähendada jms.
Kes aga soovib energiaauditit ise teha, see peab vaatama üle kodumajapidamise peamised energianeelajad. Suure tõenäosusega kulub kõige rohkem ressursse ruumide soojendamisele.
Tee endale plaan, mida sa saad oma majapidamises selles osas muuta. Võta eesmärgiks koguda raha, et vahetada välja aknaklaasid või näiteks katus. Eramajades on küttekulude alandamine tihti võimalik ökonoomsema küttesüsteemi kasutusele võtmisega. Näiteks tasub kaaluda elektrikütte asendamist maaküttega, vana õliradiaatori või elektripuhuri asendamist õhksoojuspumbaga jne.
Vana ja ooterežiimis masin raiskab
Teine suur alagrupp majapidamise elektrienergia kulutajaid on erinevad seadmed. Seadmete elektrikulu teada saamiseks kasutatakse pistikupesa arvesteid, mis ühendatakse seinakontakti ja seadme vahele. Nendega saab teada ka seda kui palju kasutab seadeldis elektrienergiat ooterežiimis.
Ühe Suurbritannias tehtud uuringu kohaselt raiskab keskmine majapidamine aastas 201 kWh energiat ooterežiimis olevate seadeldiste tööloleku peale. See teeb lisakuluks ligikaudu 35€. Siinkohal on lülitiga pistikupesad (hind paar eurot) hea investeering ebavajalike elektrikulude vähendamiseks.
Järgmisena tasub üle vaadata vanemad kodumasinad, mis neelavad uuemate mudelitega võrreldes kordades enam elektrit. Energiasäästliku külmkapiga saab aastas säästa paarkümmend eurot. Seetõttu on oluline ka kodumasinaid ostes jälgida toote energiasäästlikkust. Tihtilugu on poes müüdav kõige odavam toode elektriarvel suur laiutaja.
Vaheta välja oma elektrimüüja või tooda oma
Veebilehel elektrihind.ee on mugav lahendus, millega saab võrrelda ning sobivuse korral ka vahetada oma elektripakette. Müüa vahetamine on mugav ning mis peamine, tasuta. Hõlpsalt näeb, millised ettevõtted pakuvad ka rohelist energiat, mis ei ole üllatavalt kombel kõige kallimate killast.
Aina rohkem firmasid pakub Eestis ka korterühistustesse taastuvenergiatootmislahendusi nagu näiteks hoone katsele päikeseenergiajaama rajamine ning selles majaelankele elektri müümine. Näiteks Eesti Gaas, kes seesugust teenust pakub, väidab, et kokkuhoid toodetud ning kasutatud elektrienergia võrgutasudelt on ligi 1500€ aastas.
13 energiasäästunippi:
- Pese pesu või nõusid öisel ajal. Päevatariif kehtib esmaspäevast reedeni suveajal kella 8–24, talveajal kella 7–23. Öötariif kehtib suveajal kella 24–8 ja talveajal kella 23–7 ja kõigil laupäevadel ja pühapäevadel. Argipäevadele langevatel riiklikel pühadel kehtivad samad tariifid, mis tavalistel argipäevadel. Öötariifist maksimumi võttes kleebi pesumasinale külge silt kellaaegadega, millal võib pesu pesta ja millal mitte.
- Hoia kokku vee soojendamise kuludelt: vaata üle oma veetarbimine ja toidutegemise harjumused; käi vannis harvem; pese nõusid jaheda veega.
- Vähenda temperatuuri ruumides, kus keegi ei viibi või kus viibitakse vähem. Kanna toas soojemaid rõivaid, selle asemel et toatemperatuuri tõsta.
- Kasuta kardinaid toatemperatuuri reguleerimiseks. Õhtusel ajal tõmba kardinad ette, päevasel ajal akende eest ära. Kardinad hoiavad toasooja või -jahedust ruumis, külm või kuum aknapind aga kuumutab või vastupidiselt jahutab seda. Voodriga kardinad on oma töös efektiivsemad.
- Vaata üle, ega su seadmed niisama voolu ei neela. Kodusest elektrikasutusest kulub keskmiselt 5–10% seadmetele, mis ei tee kasulikku tööd, vaid on jäetud ooterežiimile, näiteks monitorid, telerid, digiboksid, muusikakeskused vms.
- Paiguta külmkapp eemale otsesest päikesevalgusest ja teistest soojusallikatest.
- Loe uute ja miks mitte ka juba kodus olemasolevate elektriseadmete kasutusjuhendeid. Nendes peitub tihtilugu huvitavat informatsiooni, mis aitab nende eluiga pikendada kui ka kasutada neid elektrisäästlikumalt.
- Kohtadesse, kus lülitamisi on rohkem kui kolm korda päevas, tuleks valida tavalise säästulambi asemel suure lubatud lülituste arvuga mudel.
- Vali õige suurusega keeduala ning pott või pann. Ahjus küpseta mitu rooga korraga.
Kiiresti kuumenevad seadmed nagu näiteks veekeetja võtavad palju energiat. Teevee soojendamine pliidil on säästvam lahendus. - Eelista korduvkasutatavaid patareisid.
- Asenda lauaarvutid sülearvutitega. Lisaks vaata, et sülearvuti, mille aku on korras, ei oleks pidevalt juhtmega vooluallikasse ühendatud. See lühendab toote aku eluiga.
- Pane kerged äsjapestud rõivad riidepuule kuivama. Nii ei pea neid triikima. Sama nipp kehtib ka juba kortsus rõivastele, pane need riidepuule vannituppa. Dušši all käies õhku lenduv veeaur muudab rõivad taas kortsuvabaks.
- Puhasta vaipu ning muid kodutekstiile harjates ning kloppides. Looma- ning juuksekarvu saab nii kaltsuvaipadest kui ka pikakarvalistest vaipadest eemaldada metallist lemmikloomaharjaga.
