Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses, kirjutab Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel kohe kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.
Kuigi täitemenetluse seaduse § 131 nimetab selgelt laekumised, millele ei tohi sissenõuet pöörata, tehakse seda praktikas ikkagi. Nendeks laekumisteks on näiteks erinevad sotsiaaltoetused, riiklikud peretoetused, pension, vanemahüvitis jne. Probleem seisneb siin selles, et kohtutäituritel puudub info laekumiste kohta, st nemad ei tea sissetuleku allikaid.
Selleks, et kohtutäitur Täitemenetluse seaduse § 131 nimetatud laekumisi ei puutuks ning miinimumpalga ulatuses vahendeid arvele jätaks, tuleb talle avaldus esitada ning tõendada sissetulekute allikad.
Janno Pervi sõnul on suur enamus n-ö ahneid areste saanud teoks just seetõttu, et võlgnik on eiranud kohtutäituri nõuet.
“Kui sissenõuet ei ole võimalik koheselt tasuda ja on oht, et arestitakse pangakonto, tuleb täiturile esitada avaldus. Avaldus tuleb esitada täituri poolt antud vabatahtliku võlgnevuse tasumise tähtaja jooksul ning tõendada täitemenetluse seaduse § 131 loetletud sissetulekuid, mida ei ole lubatud arestida. Näiteks sobib tõendamiseks Sotsiaalkindlustusameti otsus toetuste või töötukassa otsus töötutoetuse kohta. Reegel on, et kui täiturile ei ole avaldust esitatud toetuste mittearestimise kohta, siis täitur nendest ka midagi ei tea ning paneb aresti kogu kontole,” sõnas Perv.
Perv lisab, et täiturile tuleb esitada lisaks ka avaldus, millega palutakse jätta võlgniku pangakontole miinimumpalk summas 540 eurot ja kui on alaealisi lapsi, siis ka iga alaealise lapse kohta 1/3 miinimumpalgast ning lisada avaldusele koopiad laste ID-kaartidest või passidest.
Kuidas käituda aga juhul, kui pangakontolt on juba arestitud ettenähtust suurem summa?
Ka sellisel juhul aitab üksnes kiire reageerimine – kohtutäituril on ettenähtust suurem summa võimalik tagastada üksnes kolme tööpäeva jooksul teiepoolse põhjendatud avalduse alusel, kuna kohtutäitur hoiab arestitud raha enda arvel üksnes kolm tööpäeva ning seejärel kannab selle võla sissenõudjatele edasi.
Üldjuhul peab võlgniku arvel arestivabaks jääma miinimumpalga suurune summa, kuid mis saab juhul, kui inimese sissetulek jääb alla miinimumpalga määrale, mis on täna 540 eurot?
Kui inimene teenib miinimumpalka või alla selle, tuleb tema palgast lahutada arvestuslik elatusmiinimum (hetkel 215,44 eurot) ning alles jäänud summast 20% on maksimum, mille kohtutäitur võib arestida.
