Uudis

Kuidas teha pere-eelarvet ehk kuidas Pärnu punkar Exceli tabeli abil elus kaugele jõudis

Pere-eelarve tegemine ja sellest kinni pidamine on olnud mulle üks väikesemaid vaheeesmärke elus, mis on paraku siiani saavutamata. On aga inimesi, kes seda suudavad ning neilt on, mida õppida.

Rita Treimuth oli eelmises ametis minu ülemus ja pinginaaber. Tegemist on kirgliku Exceli-fänniga, kes kasutab seda tööriista kõigeks alates reisi planeerimisest kuni kinnisvara ostuni.

Enne lapsi, abielu ja edukaid karjäärikäike oli ta aga Pärnus punkar, ajas pea külgedelt kiilaks ning põhjustas vanematele sugulastele sellega palju meelehärmi. Ka eelarvedistsipliinist ei tahtnud ta toona midagi teada, viimased 20 aastat on ta aga oma kodust eelarvet rangelt ohjes hoidnud ning sellel on nähtavad tulemused kinnisvara kogumise näol.

Täna on Rita tööl EASis ja püüab Exceli tabeli ning postitite abil seal pakutavates teenustes korda majja lüüa.

Noorel perel on raha alti puudu!

Pere-eelarve tegemine sai tema puhul aga alguse vajadusest, sest raha oli pidevalt puudu. “Abielu esimesed 20 aastat on täielik vaakum. Ükskõik kui palju sa ka raha ei saa, sul on seda ikka 10 korda rohkem tarvis ja need kõik on põletavad asjad ja karjuvad käes,” meenutas ta.

“Alguses elasime ämma juures ja suure hurraaga sai palgapäeval kõik sirgeks löödud, sest kapist oli ikka midagi süüa võtta,” rääkis Rita. Siis aga sündis laps ning ämm kolis mujale ja kahe noore inimese finantsid olid tagasihoidlikud. “Ostsime kuu alguses kilo hakkliha ja jagasime selle supilusika suurusteks tükkideks ning sellest sai neli nädalat kastet tehtud,” kirjeldas ta oma rahalist seisu nooruses.

“Sain 650 krooni palka ja sellest jäi 100 krooni järgi pärast kõiki kohustusi. Abikaasa oli väga hoolitsev ja ostis kohe palgapäeval midagi vajalikku, mõtlemata, kas see põleb hetkel kõige heledama leegiga. Ma ei saanud kunagi pahane ka olla, sest need olid kõik väga vajalikud asjad.”

Kulutused tuleb seada tähtsuse järjekorda

“Kuna need ostud ei olnud aga tähtsuse järjekorda seatud, siis läksime alati üle eelarve. Võtsin siis ruudulise kaustiku, kuhu panin kõik kulutused kirja ning sealt oli selgelt näha, et kui osta mõni vajalik kuid kallis asi, siis oleme kuu lõpus käpuli: arved jäävad maksmata ja söögiraha ka ei ole” nentis Rita ja lisas, et abielu esimestel aastatel tuli neil ka pidevalt sõpradelt ja sugulastel raha laenata. Täna ostavad nad abikaasaga aga juba teist Kalamaja korterit.

Kohe alguses leppisid nad kokku, et rahakott on ühine ning pere eelarvet tuleb koos planeerida. “Saime tuttavaks kui olime väga noored ja alguses oli minul töö, siis oli temal töö ja eesmärk oli ühiselt ära majandada,” rääkis Rita.

Kui ruuduline kaustik oli oma aja ära elanud tegi Rita Exceli faili, kus saab hea ülevaate, kas raha on ka asjalikult kulutatud. Sinna lähevad kirja mõlema palgad, kohustused ja jäägid, kui palju pärast kõiki kohustusi raha alles jääb ning mille arvelt on võimalik kokku hoida. “Näiteks kultuur on tähtis küll, aga kui sul on vaja kusagilt maha võtta, siis võtad riiete ja kultuuri pealt,” tõi ta välja.

Tabelisse on pandud ka kõik kindlustuslepingud, maksekorraldused ja muu säärane.

Edu võti on planeerimine

Seepärast ei ole ka otsekorraldused Ritale meelt mööda, sest nendega maha minevaid summasid on raske planeerida. “Pangad küsivad mult, et miks ma ei kasuta otsekorraldusi. Aga seepärast, et need lähevad maha 2-27 kuupäevani, aga mul on vaja 3. või hiljemalt 5. kuupäevaks teada saada, mis on sellel kuul kasutatav jääk ja mida ma võin eelolevaks kuuks planeerida. Kui ma seda planeerida ei saa, siis võib juhtuda, et jään võlgu. Seepärast hakkasin tegema ettemakseid, prognoosin, kui suur võiks mõni arve sel kuul olla ja maksan ette ära.”

Enne arvete tasumist on neil ka abikaasaga auditikoosolek. “Istume maha ja vaatame, milline summa on sel kuul võimalik kõrvale panna ja siis arutame, kas on mõistlik see säästa või osta hoopis midagi vajalikku. Kui on näiteks aasta pärast vaja rehve osta, siis võin selle juba täna tabelisse panna, sest pikema plaani teen ma 12 kuud ette.”

Mõni aasta tagasi vaatas ta range pilguga üle koduse toiduostmise. “Tegin külmkappi süsteemi ja toidueelarve vähenes poole võrra. Kapi tagaotsas oli palju lahti võetud asju, mida keegi ei näinud ja eest suruti aga uusi peale. See oli metsik toidu raiskamine. Nüüd käime enne poodi minekut kõik kapid läbi ja plaanime, mida tegelikult tarvis on. Külmkapis on aga kinniste pakendite riiul, kust midagi võtta ei tohi, kui sama asi all juba avatud on. Reeglite sisse viimine oli ka raske ja selle pärast oli kõva kaklus!” möönis ta.

Kokku annab tema sõnul hoida ka riiete, telefonide muu põneva, kuid eluks mitte just hädavajaliku kraami pealt. Eriti distsiplineeriv on kaaluda, kui palju ühe või teise asja teenimiseks peab aega kulutama. Telefoni või käekoti ostmise isu kaob ära, kui mõelda, et selle ostmiseks vajliku summa teenimiseks kulub kolme nädala palk. Inimese elu on üürike ja aeg on kallis!

Punkarit on Ritas ales aga niipalju, et tema siidisallid on pealuudega.

Allpool on ära toodud ka ülevaade sellest, kuidas võiks kulutusi jagada ja planeerida.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.