Eestis on asunud inimesi taas õnge võtma Marketssoft platvorm, kuhu “investeerides” jääd rahast lihtsalt ilma.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre tõi välja, et Marketssoft platvormiga oli neile varem laekunud seitse avaldust ja kõikide osas on ka menetlust alustatud. “Kuriteod pandi toime ajavahemikul juuni kuni november 2019. Kogukahju tekitati kokku üle 80 000 euro,” ütles ta Geeniusele.

“Niiöelda teine laine algas selle aasta aprillis, kui politseile laekus kaks avaldust veebilehe www.marketssoft.net kohta, kus kahju oli tekitatud üle 1000 euro ning seejärel kuus avaldust www.markets-soft.com osas, kus kogukahju oli peaaegu 10 000 eurot,” jätkas Tambre.

Viimati alustati näiteks menetlust 30. aprillil selles, et kauplemisplatvormi vahendusel loodi 71-aastasele mehele ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning ta maksis platvormile enda pangakontolt 225 eurot, mida enam kätte ei saa.

Siinkohal tasub teada, et kauplemisplatvorm www.markets-soft.com tegutseb ka nimede www.marketssoft.com ja www.marketssoft.net all.

Tambre sõnul teeb juhtumid eriti kahetsusväärseks asjaolu, et Finantsinspektsioon on oma kodulehel andnud Marketssofti tegevuse kohta hoiatuse juba 2019. aasta suvel. “Samuti on internetist kergesti leitavad hoiatused, mis on tehtud teiste riikide ja inimeste poolt,” sõnas ta.

Kuidas skeem välja näeb?

Tambre sõnul on viimasel ajal petuskeemides toimunud väikene muutus. “Kui varasemalt võeti inimestega ühendust peamiselt ainult telefoni teel, siis nüüd jõuavad inimesed kauplemisplatvormini ka näiteks sotsiaalmeedias või uudisteportaalis nähtud reklaamide kaudu,” ütles ta.

Tambre kirjeldas, et veebilehele jõudes registreerib kasutaja end kauplemisplatvormile, sisestab enda kontaktid ning seejärel võetakse temaga telefonitsi ühendust. Kauplemisplatvormil tehakse esimene sissemakse ja ekraanil kuvatakse, kuidas paigutatud raha kasvab, mis julgustab inimest juurdemakseid tegema, lootuses, et kasum kasvab veelgi.

“Kui soovitakse raha välja võtta, siis ei ole seda võimalik teha, kuna tegelikult mingisugust kauplemist ei ole toimunud ning raha liigub erinevaid kanaleid pidi kurjategijate taskutesse,” rääkis Tambre.

“Sõltumata sellest, kuidas inimene jõudis kauplemisplatvormini, on kõigil neil juhtumitel ühiseks jooneks asjaolu, et mingis investeerimise etapis toimus venekeelne juhendamine telefoni teel,” möönis ta.

“Tuletame meelde, et igat laadi investeerimispakkumisse, mis lubab kiiresti suurt tulu, tuleb suhtuda ettevaatlikult,” ütles Tambre. Investeerimisega kaasneb alati ka risk ning erilise ettevaatlikkusega tuleks suhtuda internetis pakutavatesse võimalustesse.”

“Samuti ei tasu veebiplatvormidel olevaid reklaame pimesi usaldada. Enne investeerimisega alustamist ja raha paigutamist tuleb kindlasti kontrollida konkreetse ettevõtte tausta ning vaadata Finantsinspektsiooni hoiatusteadete nimekirja,” sõnas Tambre.

Politsei saab võimalikest internetikelmustest teateid iga nädal ning probleem on jätkuvalt aktuaalne. Näiteks alustati aprillikuus Põhja prefektuuris 10 kriminaalasja, kus kahjusummad jäid vahemikku 253 eurot kuni 3750 eurot. Erinevate investeerimiskelmustega tekitati eelmisel kuul kannatanutele kahju kokku 18 500 eurot. Märtsis oli kogukahju umbes 128 500, veebruaris 54 300 ning jaanuaris 298 100 eurot.