31-aastane Allar töötab Rootsis ühes suures tehnoloogiafirmas. Samas tahaks ta endale kodumaale kodu soetada.

Ootamatult aga põrkas ta takistuse otsa: pangad on varmad laenu andma, kuuldes et töötad Euroopa Liidus, aga tõmbavad pidurit, kui selgub, et saad palka mingis teises vääringus, mitte eurodes.

Eestlane oled, korralik palk on, aga laenu ei saa. Kuidas siis talendid tagasi saavad tulla? Allar ütleb, et ta ei ole kindlasti ainus, kes sarnase probleemiga on põrkunud.

“Septembri alguses Inglismaad külastades väitsid kohalikud eestlased, et Brexit on alustanud eestlaste kojutulemist,” ütles ta.

Pankade vastus on üksmeelne, ühe erandiga

Rahageenius suhtles Swedbanki, SEB, LHV, Luminori ja Coop pangaga. Esimese nelja vastus oli põhimõtteliselt ühesugune: ei.

Põhjus on iseenesest lihtne ja arusaadav: potentsiaalne valuutakursi muutus tekitab täiendava riski, millega tegelemine oleks kallis.

SEB selgitab, et küsimus pole isegi selles, mis vääringus inimene palka saab, vaid selles, milline raha riigis kehtib. Nimelt ütleb seadus, et taolisel juhul peaks pank iga päev jälgima tolle riigi valuuta ja laenuvaluuta kursse.

Kui kursivahe läheb liiga suureks (üle 20%), tekib laenuvõtjal õigus nõuda laenu konverteerimist oma asukohamaa valuutasse. Kuna selliseid inimesi on väga vähe, läheks see tegevus pangale kalliks.

Coop pank on valmis tegema erandeid

Ainult Coop pank ütles, et kuna kohaliku pangana on nende strateegia pakkuda võimalikult personaalset lähenemist, siis taolises olukorras laenuandmist nad juba ette täielikult ei välista.

Coop panga erakliendi finantseerimise juht Karin Ossipova ütles, et laenu saada on lihtsam, kui vaatama välismaal tööl käimisele on kliendi püsiv elukoht Eestis.

“Kui klient siiski ka ise elab välismaal, on oluline, et laenu taotlejal oleks säilinud tugev kontakt Eestiga: näiteks siin elav pere või Eestis asuv vara. Reeglina soovime ka mõne Eestis elava leibkonna liikme kaasamist laenulepingusse,” selgitas ta.

“Need reeglid on vajalikud ühelt poolt laenuvõtja kaitseks, et laenu tagasi maksmine oleks ikka jõukohane. Teisalt annavad need ka pangale täiendava kindluse, kui välismaal töötav klient ühel hetkel otsustab püsivalt välismaale elama jäädagi,” täiendas Ossipova.

Igatahes, enne kui kodumaale tagasipöördumist ette valmistavate eestlaste hulk märkimisväärselt ei kasva, on siin korteri või maja ostmiseks laenu saada kui mitte võimatu, siis väga keeruline.