Uudis

Lähitulevikus võiks Eestis varamaksude kehtestamine olla vägagi võimalik

Eesti peaks sotsiaalmaksukoormust tulevikus proovima leevendada muude viisidega.Foto: Scanpix

Aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust selgus, et Eesti maksusüsteemi tulevikukindluse seisukohast on suurima löögi all sotsiaalmaks, mille kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest. Eesti kasutab varamakse Euroopa Liidu keskmisest viis korda vähem.

„Vananev rahvastik ja sellega kaasnev kulude kasv tervishoiule, pensionile ja pikaajalisele hooldusele suurendavad 2035. aastaks sotsiaalkaitse aastast puudujääki 2,5 miljardi euroni. See ei sisalda veel Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalvaldkonna kulutusi,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

„Nendele kuludele katte leidmine aitaks hoida Eesti tervishoiu rahastamist vähemalt praegusel tasemel, vabastada kümned tuhanded inimesed abi vajava lähedase pikaajalise hooldamise kohustusest ja tagada, et esimese samba pension moodustaks vähemalt 40% inimese varasemast palgast.“ 

Danilovi sõnul soodustab sotsiaalmaksu maksubaasi kahanemist ka digiplatvormide tegevus tööturul, mis kasvatab täies mahus või lisatuluna ettevõtlusvormis töötavate inimeste hulka. „Seetõttu on järjest küsitavam siduda sotsiaalkaitse rahastamise kasvavat eelarvevajadust üksnes traditsioonilisest töösuhtest saadava maksutuluga,“ ütles ta.

„Mitmed riigid on liikumas töise tulu ja kapitalitulu maksustamise ühtlustamise suunas. Näiteks viidi Poolas sisse solidaarsuslõiv, millega kogutakse 1 miljonit zlotti ehk 223 000 eurot ületavalt aastatulult 4%-st maksu, mis rakendub ka kapitalitulule.“

Varamaksud on mujal Euroopas laialdaselt kasutusel

Danilov märkis, et Eesti maksusüsteem toetub suuresti tööjõu- ja tarbimismaksudele, varamakse on ühiskonna kulude rahastamisel väga vähe kasutatud. „Euroopa Liidu riikide maksutulust moodustavad varamaksud ligi 5%, Eestis vaid 1%. Kui Eesti oleks rakendanud liikmesriikide keskmisel tasemel varamakse, laekunuks näiteks 2019. aastal riigieelarvesse üle 530 miljoni euro enam,“ ütles ta.

Varamaksud hõlmavad kinnisvaramakse, makse varalt, makse pärandvaralt ja kinkidelt ning makse finants- ja kapitalitehingutelt (nt tehingud väärtpaberitega ja ettevõtete osalustega). Suurima osa varamaksudest moodustavad enamikus Euroopa Liidu riikides (sh Eestis) kinnisvaramaksud.

Tea Danilovi sõnul on varamaksude laiemat kasutamist paljudes riikides pidurdanud nende ebapopulaarsus valijate hulgas, mobiilsete varade riigist väljaviimise risk, samuti maa ja vara hindamisväärtuse aeglane kaasajastamine.

„Teisalt on varamaksude administreerimist ja varade varjamisega võitlemist lihtsustamas riikidevaheline infovahetus, mis viimastel kümnenditel hoogsalt areneb. Häid võimalusi varade üle järje- ja pettuskindla arvestuse pidamiseks pakub plokiahela tehnoloogia.“ 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.