Uudis

Lapse elatise süsteem muutub täielikult. Vaata näiteid, kuidas see edaspidi käima hakkab

Lapsele elatise maksmise süsteem muutub. Foto on illustratiivne.Foto: Scanpix

Riik plaanib lastele elatise maksmise süsteemis täielikku muutust – miinimumelatis, mis praegu on riigi arvates liiga kõrge, kaob. Asemel tuleb uus süsteem, mis on küll keerukam, aga vähemalt paberil õiglasem ja paindlikum.

Praegune miinimumelatis ei täida enam oma eesmärke ega pruugi kaitsta ka elatist saava lapse huve. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär ehk alampalk on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge, toob ministeerium välja probleeme.

Miinimumelatis on praegu pool alampalgast. See ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka.

“Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile üle jõu,” nendib justiitsministeerium.

Samal põhjusel tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu.

Praegu aastal on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta. Tulevikus asendub kõikidele ühesugune miinimumelatis uute alustega, mis peaks olema õiglasemad ja paindlikumad

Kuidas süsteem toimima hakkab?

Igakuine elatis ühele lapsele arvutatakse tulevikus mitme faktori baasil: lapse vajadused, elatist maksva vanema sissetulekust, sellest, kui palju lapsi elatist saavad, peretoetustest ning sellest, kui palju kummagi vanemaga ajaliselt koos ollakse.

Arvesse ei võeta elatise maksmisel lapse vanust ega piirkonda, kus laps elab, kuna vastasel juhul muutuks elatise arvutamine ja ümberarvutamine liiga keerukaks ning tekiks vajadus sama lapse puhul korduvalt kohtusse pöörduda.

Lühidalt kokku võttes hakkab protsess olema seesugune:

Esiteks võetakse aluseks pool lapse keskmiseks ülalpidamiskulust kuus – selleks võetakse aluseks elatise baassumma 181 eurot, millele lisandub tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga.

Elatise baassumma selgitas justiitsministeerium välja uuringuga. Seda järgnevate tõstmiste-langetustega korrigeerides peaks saama tulemuse, mis kajastab konkreetse lapse vajadusi.

Teiseks on oluline elatist maksma kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale küll 3% elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutopalgast – ehk tänavu näiteks 42 eurot.

Seda summat võib kohus suurendada või vähendada vastavalt vanema tegelikule sissetulekule. Tegelikku sissetulekut peab sel juhul tõendama vanem, kes taotleb lisanduva summa muutmist.

Kolmandaks on tähtis elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 30% väiksem kui esimese lapse elatise summa.

Neljandaks loevad peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, nagu see üldjuhul on, arvatakse toetuse osa elatise summast maha.

See tähendab, et elatise summast lahutatakse ära toetuste summa kokku, jagatuna alaealiste laste arvuga peres, jagatuna kahega. Minimaalne maha arvatav summa on sellisel juhul 30 eurot ehk pool lapsetoetusest ühele lapsele.

Viiendaks vaadatakse, kas lapsel on jagatud elukoht. Kui laps elab koos elatist maksma vanemaga aasta lõikes keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat 1% võrra baassummast iga kohustatud vanemaga koos veedetava ööpäeva kohta. Aastal 2020 oleks vähendatavaks summaks 1,81 eurot ühe ööpäeva kohta.

Seega ei saa enam rääkida ühest kindlast miinimumelatise summast, vaid igale lapsele väljamõistetav elatis sõltub eelnimetatud asjaoludest.

Mida see reaalselt tähendab?

Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 193 eurot kuus ühe lapse kohta.

Erijuhtumite puhul, kui näiteks lapsel on erivajadused või vanema võimalused elatist teenida on olematud või väga piiratud, on kohtul siiski võimalus elatist välja mõista eeltoodud kriteeriumitega võrreldes suuremas või väiksemas summas. Sellise erandi tegemine on aga õigustatud vaid mõjuval põhjusel.

Võtame mõned näited, et eelnõu muutusi lähemalt selgitada.

Ütleme näiteks, et elatist maksev vanem teenib kahekordset Eesti keskmist palka ehk 2814 eurot kuus, lapsi on kaks ning elatist nõuab teine vanem, kuna tema kannab suurema osa laste n-ö püsikuludest nagu lasteaiatasud, riided ja nii edasi. Elatist nõudev vanem saab lapsetoetust mõlema lapse eest. Kohustatud vanem veedab lastega koos keskmiselt 12 ööpäeva kuus.

Esiteks lisatakse baassummale ehk 181 eurole 3 protsenti vanema tegelikust sissetulekust – siinkohal 84 eurot.

Teise lapse puhul tuleb arvestada mastaabisäästu. Seega tuleb eeltoodud summast maha arvestada 30%; praegu kokku saadud 265 eurost 30% on 79,5.

Lapsetoetus on 60 eurot kummagi lapse kohta, mis tuleb jagada laste arvuga (120 / 2 = 60) ja seejärel veel kord kahega (60 / 2 = 30), et saada summa, mis tuleb kummagi lapse elatise summast lahutada.

Kuna vanem veedab lastega olulise osa ajast, tuleb elatise summast ka see maha arvata. Kummagi lapse puhul 12 ööpäeva korda 1,81 teeb kokku 21,72.

Seega oleks sellisel juhul kahe lapse kohta tasumisele kuuluv elatise summa kokku 289,28 eurot kuus ning eraldi esimese lapse elatise osa selles 185,5 eurot ja teise lapse elatis 133,78 eurot kuus.

Võtame nüüd teise näite – elatist maksva vanema brutosissetulek on 1000 eurot kuus ja ta on kohustatud elatist tasuma kolmele lapsele. Elatist nõudev vanem saab lapsetoetust kõigi laste eest ja lisaks ka lasterikka pere toetust. Elatise maksja veedab lastega koos kaks nädalavahetust kuus, ehk keskmiselt 6 ööpäeva kuus.

Baassummale ehk 181 eurole lisatakse taas 3% vanema tegelikust sissetulekust ehk 30 eurot. Teise ja kolmanda lapse osas tuleb taas arvestada mastaabisäästu. Seega tuleb eeltoodud summast nende puhul maha arvestada 30% esimese lapse elatise summast (211 eurost 30% on 63,3).

Lapsetoetus on esimese ja teise lapse puhul 60 eurot ja kolmanda puhul 100 eurot ja lasterikka pere toetus sellele lisaks 300 eurot, mis tuleb kokku liita (60 + 60 + 100 + 300 = 520) ja jagada laste arvuga (520 / 3 = 173,3) ning omakorda kummagi vanema osa saamiseks kahega (173,3 / 2 = 86,67).

Kuna vanem veedab lastega koos aasta lõikes keskmiselt vaid 6 ööpäeva kuus, siis selles osas mahaarvestust ei toimu – miinimum on 7 ööpäeva.

Viidatud asjaolude korral oleks kolme lapse kohta tasumisele kuuluv elatise summa kuus kokku 246,39 eurot ning eraldi esimese lapse elatise summa 124,33 eurot, teise lapse elatise summa 61,03 eurot ja kolmanda lapse elatise summa 61,03 eurot kuus.

Millal see teoks saab?

Praegu on justiitsministeerium valmis saanud eelnõu, mis on saadetud teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Pärast seda kõpitsetakse plaani ning esitatakse see valitsuse istungile.

Kui valitsus eelnõule oma heakskiidu annab, liigub see lõplikuks otsustamiseks riigikogu ette. Kui parlamendis läbib plaan kolm lugemist, saab see seaduseks.

Seadus on plaanitud 2021. aasta 1. mail. Nii jääb isikutele ja asutustele, keda seadus puudutab, justiitsministeeriumi piisavalt aega muudatustega tutvumiseks.

Seaduse võimalikult kiire jõustumine on oluline, et leevendada olulisi probleeme, mis on seotud hetkel kehtiva kõrge miinimumelatise määraga.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.