Lätis käivad napsu järel jõukamad inimesed, piirikaubandus on vähenenud

Läti ja Eesti alkohol.Shutterstock

Piirikaubanduse tipp on kaugel möödas ning ka tänavu plaanivad inimesed Lätti napsu järele minna, ent palju vähem kui varem, selgub konjunktuuriinstituudi värskest uuringust.

Piirikaubandus sai alguse 2016. aastal, kasvas iga aastaga, saavutas oma tipu 2018 ja hakkas vähenema 2019. aasta juulis peale Eesti valitsuse otsust alandad alkoholi aktsiisimaksu.

Piiriostude vähenemine on toimunud spetsiaalselt alkoholi ostmas käivate inimeste arvel ja selle arvelt, et ostud on väiksemad. Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et kuigi ka tänavu kavatsetakse Lätti alkohoolseid jooke ostma minna, siis võrdluses mullusega on Lätti kindlasti alkoholi ostma minna soovivate inimeste osakaal aastaga langenud 14 protsendilt seitsmele.

Aastatel 2017 ja 2018 oli Lätist alkoholi ostnute osakaal 35 protsenti ning eelmisel aastal langes see 33 protsendini, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja. Mullu käis Lätis alkoholi spetsiaalselt ostmas 10 protsenti küsitlusele vastanutest; võrdluseks 2017. aastal tegi seda 18 protsenti inimestest.

Lätis käivad rohkem jõukamad

Kõrgemasse tulugruppi kuuluvatest inimestest, kelle sissetulekud on üle 1200 euro, on käinud spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas 17 protsenti, teatas konjunktuuriinstituut.

Madalamates tulugruppides ei ületa spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinud inimeste hulk aga 10 protsenti. Keskmine spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas käinud inimene on 30-64-aastane, kõrgema sissetulekuga ning keskmisest kõrgema alkoholitarbimisega meesterahvas, kes elab Lääne-või Lõuna-Eestis. Kõige vähem käivad Lätis alkoholi spetsiaalselt ostmas Kirde- ja Põhja-Eesti inimesed.

Põhiliselt käiakse Lätis alkoholi ostmas endale. Varem oli levinud ka tuttavatele Lätist raha eest alkoholi kaasatoomine, kuid see on nüüd oluliselt vähenenud ja nende inimeste osakaal, kes seda teevad on langenud seniselt 50 protsendilt napilt kolmandikuni.

Langenud on ka alkoholi kaasaostmine edasimüümise eesmärgil, mida teeb 1 protsent alkoholiostjatest (ja mis pole ka ülemäära seaduslik). Keskmiste alkoholiostusummade vaates on võrreldes 2018. aastaga on kasvanud kuni 100-eurosed alkoholiostud, kuid samas on jäänud vähemaks kallimaid ostusid, mis on üle 100 euro.

Lätist alkoholi ostnud inimesed ostsid kõige sagedamini kaasa veel toiduaineid – seda 57 protsendil juhtudest – ja mootorikütust, 48 protsendil. Spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostsid sagedamini veel ka tubakatooteid ja ehituskaupu.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu sõnul on positiivne see, et alates 2019. aasta teisest poolest on vähenenud Lätist suuri alkoholikoguseid ostvate inimeste osakaal ja eestimaalaste alkoholiostureisid ei ole enam igapäevane meediauudis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.