LHV kampaania “Ära ole vaene!”, kõlab tänase majanduse kontekstis kummalise sõnumina. LHV erakliendikasvu juht Liis Lepik aga selgitab, et tegemist on juba neli aastat kasutusel oleva sõnumiga noortele ning kellegi tundeid sellega riivata pole soovitud.
“Kõnealune sõnum on suunatud kindlale sihtrühmale ehk noortele, kes on oma iseseisva elu alguses ja kelle ees on palju suure potentsiaaliga valikuid. Just praegu ongi õige hetk meelde tuletada, et õige mõtteviis ja tegutsemine aitavad paremini rahaliselt toime tulla,” räägib Lepik.
Lepik ütleb, et seetõttu on valitud sõnum sihtrühmale vastavalt, et pealkirjast vaadataks ka kaugemale ja mõeldaks kaasa. “Kindlasti ei tahtnud me kellegi tundeid riivata või kedagi solvata,” ütleb Lepik.
“Pangana soovime selle tagasiside pinnalt luua ka tulevikus paremaid tooteid ja teenuseid, mis seda kindlustunnet kasvataksid. Kuid iseseisvate harjumuste loomiseks on siiski oluline just noorena oma finantsotsuste peale mõelda,” ütleb Lepik.
“Samas see, et oleme suutnud luua diskussiooni ning näeme, et noored julgevad ja tahavad raha teemadel kaasa rääkida, näitab, et finantskirjaoskus ja oma rahaga teadlikult ümberkäimine läheb noortele korda,” ütleb erakliendikasvu juht.
Eesmärk on heatahtlik
“Meie eesmärk on harida noori, et nad oskaksid teha oma rahaga teadlikke otsuseid. Noortele tulebki asjadest rääkida nii, nagu nad on, ja kui me tahame, et meie sõnum kohale jõuaks, siis peame rääkima otsekoheselt,” selgitab Lepik.
Lepiku sõnul on nende soov on panna inimest mõtlema: „Mida saan mina teha, et mu rahaasjad oleksid paremini korraldatud ja läbi mõeldud?“. “Me pakume välja ka tööriistad, millest alustada: säästmisharjumuse tekitamine, regulaarne ja distsiplineeritud raha kõrvale panemine, oma tulude ja kulude eelarvestamine ehk läbi mõtlemine, kust raha tuleb ja millele seda kulutatakse,” ütleb Lepik.
“Lisaks sellele pakume ka raha kasvatamiseks võimalusi. Ka Rahandusministeeriumi poolt korraldatud „Eesti elanike finantskirjaoskuse uuringu“ (2019) kohaselt on säästmisharjumused otseselt seotud sellega, kuidas tuleme toime olukorras, kui sissetulekud ei kata jooksvaid kulusid,” toob Lepik välja.
