LHV: hüsteeria Eesti pensionifondide madala tootluse asjus on kohatu

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
LHV varahalduse juhatuse liige Joel KukemelkFoto: LHV

LHV varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk leiab, et Eesti meedias leviv arusaam, justkui oleks meie pensionifondide tootlus aastaid alla igasugust arvestust olnud, ei vasta tõele. Ta toob välja kolm asjaolu, mida silmas pidada.

1. Oleme kehvemas positsioonis, sest pensionisüsteem on noor

Hiljuti avaldatud OECD (Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon) raport hindab, et Eesti fondide eelmise aasta reaaltootlus -0,1% on liikmesriikide seas halvemuselt teine tulemus, jäädes alla ka inflatsioonile.

Kukemelki sõnul ei võta OECD raport tootluste arvutamisel arvesse tegelikke tulemusi, vaid kasutab ühte lihtsustavat valemit kõikide riikide tulemuste võrdlemisel. See aga näitab matemaatiliselt kiiresti kasvavaid pensionisüsteeme (kus iga-aastased sissemaksed on oluliselt suuremad kui väljamaksed) vähemtootlikena, kui nad tegelikult on.

“Meie pensionisüsteem on kiiresti kasvav ja nii ongi saadud Eesti 10 aasta aastaseks nominaaltootluseks +1,0%, kuigi tegelik ajalooline on Eesti pensionikeskuse andmete põhjal ca +1,7% aastas,” selgitab Kukemelk.

2. Arvesse tuleks võtta inflatsiooni

Joel Kukemelk leiab, et fondide puhul oleks kasulikum hinnata fondide käekäiku mitte reaaltootluse vaid nominaalsete tulemuste alusel. Nimelt vähendab reaaltootluse arvutamisel Eesti seisundit teiste OECD riikidega võrreldes Eesti oluliselt kõrgem inflatsioon, mis näiteks eelmisel aastal oli 3,4%.

3. Kümne aasta arvutus sisaldab finantskriisi mõju

Finantskriis hakkas varade väärtust näpistama 2008. aasta sügisel, ehk täpselt kümme aastat tagasi. Seega on loomulik, et seda perioodi vaadeldes näevad tulemused kehvemad välja. Kui aga vaadata fondiosaku puhasväärtust (NAV) fondi loomisest alates progressiivsete fondide näitel, on näha, et eriti enim kasvanud LHV kui ka Swedbanki ja SEB puhul on trend selgelt ülespoole. Tõsi, hindu vaadates on vaid LHV suutnud väärtuse kahekordistada.

Progressiivsete fondide osaku puhasväärtuse muutusAllikas: Pensionikeskus.ee

Aga isegi kui vaadata viimase 10 aasta tootlust, on näha, et kõik progressiivsed (keskmise riskitasemega) fondid on suutnud kasvada 3-6% aastas.

Progressiivsete fondide tulusus erinevate perioodide lõikesAllikas: Pensionikeskus.ee

Kuidas on aga inflatsiooniga?

OECD juhtis tähelepanu, et eelmise aasta näitel jäid Eesti pensionifondid inflatsioonile alla.  Joel Kukemelk aga selgitab, et LHV suurima, “L” fondi tootlus langes küll allapoole inflatsiooni taset kümneaastataguse kriisi ajal, kuid on sellest ajast saadik seda pidevalt ületanud.

Keda uskuda?

See, kas lasta end kõigutada OECD esitatud kehvadest numbritest või jääda uskuma kohalike varahaldurite optimistlikumaid selgitusi, on igaühe otsus.

Kel aga on huvi see otsus teha, võiks minna Pensionikeskuse lehele ja vaadata, kuidas ühel või teisel fondil mingi perioodi jooksul läinud on.

Teiseks tasub logida oma internetipanka ja vaadata, kui palju sinu investeeritud vara aastatega kasvanud või kahanenud on.

Meeles tasub pidada ka seda, millise fondi oled valinud. Mida kõrgem riskitase, seda suuremat potentsiaalset tulusust võiks oodata, aga seda suurem on ka fondi avatus kriisidele ja turukõikumistele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.