Alla 39-aastastest Eesti inimestest 48 protsenti peavad normaalset äraelamist võimaldavaks sissetulekuks pensionieas rohkem kui 2000 eurot kuus, selgus LHV tellitud uuringust. Seda on Eesti tänasest keskmisest vanaduspensionist ligi kolm korda rohkem.

Eesti keskmine pension on täna alla 800 euro. Ometi selgus Norstati läbiviidud uuringust, et 700-1000 euro suurust sissetulekut peab vanaduspõlves normaalset äraelamist võimaldavaks ainult 14 protsenti Eesti inimestest.

“See näitab ilmekalt, et kui inimesed ise lisaks ei kogu, peavad paljud Eesti elanikud tulevikus hakkama saama oodatust oluliselt väiksema sissetulekuga. Ühtlasi tajuvad Eesti pensionärid juba täna raskusi toimetulekul ja tulevikule mõeldes on olukord seda murettekitavam, et elukallidus näitab jätkuvat kasvu,” ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.

Uuringu kohaselt peab 1001-1500 eurot pensionieas normaalset äraelamist võimaldavaks summaks 38 protsenti vastanutest, 1501-2000 eurost pensioni hindab piisavaks 28 protsenti küsitluses osalenutest ja rohkem kui 2000 eurost pensioni 17 protsenti valimisse kuulunud inimestest.

Samuti selgus, et nooremate vanusegruppide ootus sissetulekule pensionieas on kõrgem. Ligi veerand 18-29 ja 30-39-aastastest tõid välja, et vajaksid pensionipõlves normaalseks äraelamiseks rohkem kui 2000 eurot kuus. Seevastu 40-49-aastaste vanusegrupis oli vastav näitaja 21 protsenti, 50-59-aastaste puhul 14 protsenti ja 60-74-aastaste seas 8 protsenti.

Vallistu sõnul peegeldavad tulemused selgelt kääre tänase Eesti keskmise pensioni ja inimeste soovide vahel. “Eriti ilmekalt avaldub see nooremate vanuserühmade puhul, kes ootavad pensionipõlves suurimat sissetulekut, kuid on tihti passiivsed enda tulevikukindluse kasvatamisel konkreetseid samme astuma.”

Elanikkonna vananemine tähendab, et aina olulisem on ise koguda

Ta rõhutas, et tööturul aktiivseid inimesi jääb Eestis aina aina vähemaks, kuid pensionäride hulk suureneb. See tähendab kasvavat survet riiklikule pensionile ja enamikes arenenud riikides on jõutud arusaamisele, et väärika vanaduspõlve kujundamiseks tuleb inimesi suunata iseseisvalt koguma.

“Rahaliselt turvalisema tuleviku loomiseks tuleb haarata ohjad enda kätte ja mitte jääda lootma üksnes riigile. On selge, et kui inimene ise järjepidevalt ei säästa, on sissetuleku kaotus pensionile jäädes väga valus, sest uuringute kohaselt hakkab Eestis keskmine pension moodustama keskmisest palgast kõigest kolmandiku. Investeerimist tasub alustada maksusoodustusega võimalustest ja Eestis on need pensionisammaste näol olemas,” märkis Vallistu.

Ta lisas, et noortel on pensioniks kogumisel väga väärtuslik eelis, milleks on aeg. Mida kaugemal on pensioniiga, sest rohkem on rahal aega inimese heaks töötada.

“Kogumine II ja III sambas on tulevikukindluse ehitamise nurgakivid. Seda enam, et nüüd saab enda isiklikku panust II sambas tõsta ka 4- või 6- protsendini, mis annab kapitali kasvule pikas vaates veelgi suurema hoo. Lisaks rakendub III sambasse tehtud sissemaksetele tulumaksu tõusu tõttu senisest kõrgem maksusoodustus ja alates 2025. aastast saab iga sisse makstud eurolt sissemaksele järgneval aastal 0,22 eurot tuludeklaratsiooniga tagasi. Seega tasub kogumise jätkamine või alustamine III sambas veelgi enam ära,” ütles Vallistu.