Uudis

Liis Haavel pääses kriminaalmenetlustest, uurimine siiski jätkub

Pensionär raha lugemas.Foto: Shutterstock

Mullu detsembris käivitati kaks kriminaalmenetlust vanurite petmisega tuntuks saanud Elois-Catherine Haaveli suhtes. Avalikkusele on ta teada eelkõige oma endise nimega: Liis Haavel.

Nüüd menetlused lõpetati, kuid politsei jätkab asjaolude selgitamist väärteomenetluses.

“Läinud aasta lõpus alustati kaks kriminaalmenetlust, neist üks omastamist ja teine kelmust käsitleva paragrahvi alusel,” ütles Põhja ringkonnaprokurör Eve Soostar BNS-ile. Kontrolliti Haaveli käitumise õiguspärasust vanuritega suhtlemisel ning rahaliste tehingute tegemisel,”

Esimese menetluse raames selgitati juhtumit, kus 1932. aastal sündinud naine laenas Haavelile raha ning andis tema kätte oma pangakaardi. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et eakas naine laenas raha oma vabast tahtest, jõudumööda maksis laenaja talle võlga ka tagasi.

“Samuti tuvastati, et pangakaardi abil on kaardi omaniku teadmata tema arvel tehtud kaks tehingut, kummalgi korral 200 euro ulatuses. Eelnimetatud osas eraldati kriminaalasjast materjalid väärteomenetluse alustamise otsustamiseks,” märkis Soostar.

Politsei on asjaolude kontrollimiseks alustanud väärteomenetlust omastamist käsitleva paragrahvi järgi.

Kelmust ei toimunud

Teine kriminaalmenetlus alustati kelmust käsitleva paragrahvi alusel. Prokurör rääkis, et Haavel hakkas külas käima kolmel eakal – 1937.aastal sündinud mehel, 1938. aastal sündinud mehel ja 1939. aastal sündinud naisel ning saavutas nendega usaldusliku suhte, rääkides neile oma probleemidest.

“Eakatel hakkas temast kahju ja nad laenasid talle väiksemate, kuni paarisaja euroste summade kaupa raha. Mitmel juhul maksis naine ajapikku raha erinevate summade kaupa tagasi. Osade juhtumite puhul polnud võimalik tuvastada summasid, mis laenati ja mis tagasi maksti, sest avaldajad ei olnud suutelised neid meenutama,” ütles prokurör.

Soostar selgitas, kuna raha laenati välja vabatahtlikult ning osaliselt maksis laenaja ka raha tagasi või näiteks ühel juhul osutas raha eest koristusteenust, siis ei ole kelmust toime pandud.

Üks eakatest ütles selgesõnaliselt, et ta teadis, kellega naise näol on tegemist ning tal ei ole mingeid pretensioone tema suhtes. Ühe juhtumi puhul elas eakaga koos tema lapselaps, kes ka ise raha laenas ning kes oli teadlik sellest, et naine tema eaka vanaisa juures raha käib laenamas. Sel põhjusel ei ole prokuratuuril naisele kuritegu põhjust ette heita,” ütles Soostar. 

Soostari sõnul tuleks taoliste olukordade vältimiseks aktiivselt suhelda oma eakate vanematega, hoida nende käekäigul silm peal ning kui on vähimgi kahtlus, et nad ei tule oma rahaasjade või muu elu korraldamisega toime, tuleks usaldusväärsel lähedasel võtta eaka eest hoolitsemine või kontroll tema rahaasjade üle endale.

Juhtumid tõi avalikkuse tähelepanu alla Katrin Lust Kanal 2 saates “Kuuuurija”, pärast seda asus neid tegemisi uurima politsei, kuid kahtlustuse ning hiljem süüdistuse esitamiseks põhjust polnud.

Haavelit on varasemalt karistatud

2017. aasta 30. novembril mõistis Harju maakohus Elois-Catherine Haaveli süüdi suures ulatuses korduvas arvutikelmuses ja teise inimese dokumendi ebaseaduslikus kasutamises ning karistas teda kolme aasta pikkuse vangistusega, millest tal tuli kohe ära kanda kuus kuud. Karistuse ülejäänud osa mõistis kohus talle tingimisi kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga.

Praegu kehtib Haavelil eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ning ta peab järgima seaduses ettenähtud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

“Seadus ei keela kellelgi tegeleda eakate abistamisega, kuid kõigile võrdselt on keelatud kuritegude toimepanemine ja sellega teiste vara, tervise, elu või muu hüve kahjustamine,” ütles Soostar ja lisas, et samas ei ole kohus Haavelile pannud keeldu eakate inimestega suhelda.

2014. aasta 18. märtsil vabanes vanuritelt kinnisvara väljapetmise eest vangis olnud Haavel Harku vanglast üheksa kuud enne tähtaega. Kohus märkis tema vabastamisel, et usutavasti on ta teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus olla seadusekuulekas.

2012. aasta veebruaris mõistis Harju maakohus juba vangis istunud Haaveli süüdi ühelt kannatanult ligi 60 000 krooni ehk üle 3800 euro omastamises ning pikendas tema nelja-aastast vangistust ligi kahe kuu võrra.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi võttis Haavel 2010. aasta augusti lõpus ja septembri alguses ühe kannatanu teadmata viimasele väljastatud kahe deebetkaardiga pangaautomaadist välja kokku 59 600 krooni ehk üle 3808 euro ning omastas selle.

Süüdistuse järgi pettis Haavel aastatel 2002-2005 välja neli kinnistut, kuus sülearvutit ja ühe mobiiltelefoni ning koos Raivo Palmrega ühelt eakalt mehelt 400 000 krooni. Kolme kinnistu väljapetmises osales süüdistuse järgi ka Haaveli elukaaslane Vello Loit (praeguse perenimega Schneider), kes sai tingimisi karistuse.

Haavel kinnitas toona kohtus, et ta ei ole kuritegusid sooritanud, vaid aitas heast tahtest vanainimestel eluga toime tulla – sõidutas neid arsti juurde, käis nende kodudes koristamas ja tõi neile süüa.

2006. aastal mõistis kohus Haaveli süüdi kelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises ning karistas teda toona rahatrahviga.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.