Uudis

Inflatsioon tõuseb: palga ja hindade ühtlast kasvu on üha enam raske uskuda

Ees võib oodata keeruline talv, kus tarbijahindade tõusu haripunktid võivad olla veel alles ees.Foto: Canva

Tänases rahandusministeeriumi pressiteates ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas, et palgakasv ei pruugi energiahindade kallinemise tõttu üldisele hinnatõusule järele jõuda. Selline olukord aga võib inflatsiooni majandusele ohtliku piirini viia.

Statistikaamet avaldas, et tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 8,8 protsenti ning eelmise kuuga võrreldes 1,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul kallineva energia ja väiksemas ulatuses ka teiste kaubagruppide kallinemise tõttu 4,9 protsendini.  

Pungas tõi välja, et kuigi palgakasv on koos majanduse taastumisega kiirenenud, ulatudes kolmandas kvartalis 7,8 protsendini, ei ole välistatud, et neljandas kvartalis jääb palgakasv hinnatõusule alla.

“Arvestades, et detsembri alguse külmalaine on põhjustanud Põhjamaades ja meil börsielektri uued hinnatipud. Lisaks hakkab kallinenud kütus kaugkütte hindadesse jõudma, mis võib tarbijahindade tõusule veel hooguandvamalt mõjuda,” hoiatas analüütik tänases rahandusministeeriumi pressiteates.

Euroala inflatsioon on ennenägematul tasemel

“Euroala majandus on väga kõrgete energia- ja toorainehindade ning pakkumispoolsete pudelikaelte tõmbetuules. See on hakanud piirama majanduse kasvuväljavaateid ning kergitanud inflatsiooni tasemele, mida pole varem täheldatud,” nentis Pungas.

Allikas: Rahandusministeerium

Suur sõltuvus sisseostetavast kütusest on teinud euroala majanduse ja selle olulised sektorid maailmaturu hinnakõikumistele tuntavalt vastuvõtlikuks. 

Pressiteates toodi välja, et Eestis on energiahinnad tõusnud aastaga koguni kolmandiku võrra, mida on mõnevõrra tagasi hoidnud valitsusepoolne meede — elektri võrgutasude langetamine poole võrra, mis kärpis tarbijahindade tõusu 0,4 protsendipunkti võrra.

“Energiahinnad moodustavad poole tarbijahindade 8,8-protsendisest tõusust ning suuremal määral on kallinenud gaas ja elekter, vastavalt 135 ja 49 protsenti. Euroopa gaasiturul sügisel toimunud hüppeline hinnatõus on nüüdseks suuremalt jaolt siinsetesse jaehindadesse üle kandunud,” räägib Pungas ning hoiatab, et kaugkütte hindadesse jõuab gaasituru hinnatõus alles aasta lõpupoole.

Leevenduseks arvas analüütik olevat viirusetüve ning energia kallinemise kõrval odavnev nafta, mille mõju me veel samuti hindades ei näe.

Pool toiduainete hinnatõusust võib panna halva suvise saagi kraesse

Statistikaameti andmetel olid toiduainete hinnad aastataguse novembriga võrreldes 5,4 protsenti kallimad, mille kohta Pungas ütles, et peaaegu poole toidu kallinemisest moodustas kuuma suve tõttu aiasaaduste saagikuse vähenemine, kuid kulusurve tootjatele on mõjutanud laiemalt kõikide toiduartiklite hinnatõusu.

“Toidutoorme hinnad välisturgudel on aastaga tõusnud pea kolmandiku võrra ning lisaks tuleb arvestada kõrgemate energiahindadega, mis on tänavu toidutööstuse marginaale langetanud,” selgitas analüütik.

Tööstuskaupade hinnatõus kiirenes 5,7 protsendini, mille põhjus sarnaselt varasemate kuudega oli tööstuskaupade kallinemine, globaalsete tarneraskused ja komponentide puudus.

“Tarneprobleemidele oodatakse leevendust alles järgmise aasta teises pooles. Kasutatud autod on pea viiendiku kallimad kui aasta tagasi. Uute autode saadavus on kiibipuuduse tõttu jätkuvalt raskendatud ning seetõttu on nõudlus tugev vähekasutatud autode järele,” tõi Pungas välja ning lisas, et teenused on kallinenud lennupiletite ja puhkusepakettide osas, mis pandeemia ajal on olnud madalseisus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.