Skandaalses maadevahetuse protsessis süüdi mõistetud ettevõtted ja inimesed tahtsid, et riigikohus asja uuesti läbi vaataks, ent seda siiski ei juhtunud ning süüdimõistmised jäävad jõusse.
Riigikohus jättis ärimeeste Kalev Kanguri, Toomas Annuse, ettevõtete Järvevana OÜ ja AS-i Kapitel – endise ärinimega E.L.L. Kinnisvara – ning ekspoliitiku Villu Reiljani avaldused läbi vaatamata.
Maadevahetuse kriminaalasjas jõustus 2014. aastal riigikohtu kaebajate süüdimõistmine pistise võtmises või andmises. Uute avalduste taga oli aga asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) asus 2019. aasta otsuses seisukohale, et kriminaalmenetluses rikuti nelja kaebaja õigust eraelu puutumatusele ja sõnumisaladuse austamisele, kuna nende suhtes väljastatud jälitustoimingute load ei vastanud Eesti õiguses sätestatud lubade põhjendamise kohustusele.
Tõendid sobisid siiski
Nüüd märkis riigikohus, et EIK-i järeldus konventsiooni rikkumise kohta põhines üksnes sellel, et eraellu ja sõnumisaladusse sekkumine polnud kooskõlas seadusega, kuid EIK ei võtnud seisukohta küsimuses, kas ja kuidas mõjutas see rikkumine jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavust.
Kriminaalkolleegium tugines juba 2014. aastal kriminaalasjas leitule, et varem kehtinud õiguse järgi ei toonud nõuetekohaselt põhjendamata jälitustoimingute load kaasa nende toimingutega saadud tõendite lubamatust.
Seepärast leidis kohus tänases otsuses, et maadevahetuse kriminaalasjas tohtis konventsiooni rikkumisele vaatamata tugineda Kalev Kanguri, Toomas Annuse, Järvevana OÜ ja AS-i Kapitel süüdimõistmisel jälitustoimingutega kogutud tõenditele.
Villu Reiljanil puudus aga teistmisavalduse – ehk asja ümber vaatamise taotluse – esitamise õigus, sest EIK ei tuvastanud tema suhtes rikkumist.
