Nagu Cleveron, on ka Bikeep Eesti riistvaratootja. Tallinn on juba täis nende väga head vargakindlat elektroonilist rattalukku, mida sihtgrupist 20% kasutab igapäevaselt, autor kaasa arvatud.
Nüüd on vaja lisaraha, et nende turvalised rattaparklad ka välismaal lendu viia! Teisest küljest, riskina on sarnaselt Cleveronile Bikeepil pikk müügiperiood.
Millega Bikeep tegeleb?
Bikeep pakub väga turvalisi ratta parkimislahendusi kolmeastmelise kaitsega: tugev metallist hoob lukustab ratta, lisaks kaitseb varga eest alarm ja signaal kohalikule turvafirmale ja osades parklates ka videovalve. Riski-tulu suhe pole vargale enam paigas enamasti alla $1000 rataste puhul.
Munitsipaalasutused ja kinnisvaraomanikud, kaubanduskeskused, ärilinnakud jne ostavad neilt enamasti tooted välja ja lisaks saab ettevõte hiljem igakuist hooldustasu ja muud teenustasu parklate eest.
Tänu Bikeepile julgevad inimesed rohkem rattaga sõita ja ka kallima rattaga, enam ei pea varaste hirmu tõttu sõite tegemata jätma.
Miks võiks Bikeepil hästi minna?
Väga hea toode: vargakindel rattalukk + elektrirataste laadimiskoht
Toote-turu klapp olemas: Tallinnas 20% ratturitest kasutab hooajal igapäevaselt, väga hea saavutus, arvestades, et hoidlaid veel väga palju ei ole.
Hea ajastus: rattakasutus kasvab ja rattajagamis-startupid on2017-18 plahvatuslikult arenenud, Euroopas on see alles algamas.
Väga tasemel mentorid: Allan Martinson ja Marek Kiisa on osalusega kaasatud, aitavad karidest eemale tüürida ja kasvu kiirendada.
Sidemed sarnaste ettevõtetega: ise saan Cleveroni ja Ampleri investorina nende inimestega kokku viia. Eesti startupkogukond nii väike, et ka Taxify’lt ja Comodule’lt pole keeruline nõu saada.
Senine hea töö: ainult 100 000 eurose investeeringuga on aastaid vastu peetud ja saavutatud hea käive üle 300 000 euro aastas. Tiim on end koos tõestanud.
Boonuseks, väga head stsenaariumid: mõne suure e-ratta või e-tõuksi jagamise ettevõttega koostööni jõudmine, millega võib käive korralikumalt kerima hakata. Hetkel veel kauge unistus, aga esialgsete arvutustega numbrid on lubavad ja töö käib.
Miks praegu?
Ajastus on väga hea. Plahvatuslikult kasvanud rattajagamisfirmad teevad tasuta turundust. Suuremate linnade munitsipaalasutused ja ettevõtted on vägagi teadlikud ratta parkimise probleemidest.
Paljud suurlinnad on jagamisrattaid ja -etõukse nii täis oksendatud, et inimesed kukuvad otsa, vandaalitsevad nende kallal, viskavad jõkke ja puu otsa jne. See on reaalne probleem, mis Bikeepi lahendust aitab palju kergemini maha müüa.
Mis on sellise äri puhul riskid?
Pikk müügitsükkel. Kliendiks olevatel munitsipaalasutustel on see tihti üle poole aasta, kinnisvaraomanikel ka mitte kõige lühem. Õnneks rattajagamisfirmade plahvatuslik kasv ja nende rataste üleküllus linnades on seda probleemi oluliselt leevendamas.
Parema finantseeringuga konkurent hõivab kiiremini turgu. Landgrab on täiesti tavaline e-tõukside valdkonnas. Mujal saavad head startupid lihtsamini rahastust. Näiteks Flashi nimeline ettevõte tõstis esimese raundina paar nädalat tagasi 55 miljonit dollarit.
Vanad lahendused. Tallinnas tihti polnudki rattaparklaid paljudes kohtades, mujal mingisugused vanemad lihtsamad lahendused on. Kui keeruliseks osutub nende välja tõrjumine? Jalgrattaid kasutati ka varem, aga rattajagamisteenuste plahvatuslikku kasvu vaadates võivad uued lahendused kasvada väga kiirelt ja neid võetakse omaks küll.
Klientide kasutama hakkamine võib võtta pikalt aega.
Pink veidi lühike, töö käib selle parandamise nimel.
Kui mingil imelikul põhjusel lugejal veel huvi jäi, siis miks mitte nende rahastusvoorule Funderbeamis pilk peale heita.
