Esimesed kirjalikud tõendid nooruse hukas olemise kohta pärinevad juba Rooma ajast. Tõenäoliselt aga on tegu veelgi varasema bioloogilise ja psühholoogilise protsessiga, arvatavasti olid asjalood sedapsi juba kiviajal, kivide leiutamise aegu. Ja milleks siis Eesti aladelgi Kunda kandis kammima hakati, kui mitte hoida noorust hukka minemast?
Käärid unistuste ja reaalsuse vahel on teatavasti suur frustratsiooni allikas ja no inimene ise küll süüdi ei saa olla, et need täide ei läinud või minemas ei ole! Keegi teine on alati süüdi!
Läbi aegade on ikka ja jälle jõutud kurja juure jälile: need on need noored, kellel elu alles ees on! Eks rikkaid ja edukaid süüdistatakse samamoodi, aga jätame seekord nemad rahule, nemad saavad ka niigi palju nahutada.
Eesti keskealiste raske elu
Keskealiste põlvkonnal on kõige ja kõigi tampimine vägagi meelepärane.
Erinevalt klassivend Toivost ei õnnestunud 90. aastate ärastamisrallil sõrmi rasvaseks saada, naabri Mati on juba kolmandal abieluringil siresäärse noore Lysandra-Lyssicaga, Jüri võttis järelmaksule 5 tolli suurema teleka ja Malle on võlavangla poole teel uue liisitud Audiga.
Mõned ikka oskavad elada! Ja see teeb kadedaks! Ja kes on süüdi? Noored! Teine eestlane on lemmiktoit juba suurtest näljahädadest saadik, midagi pidi aganate kõrvale peale haukama.
Meie tegime ju kõik hea
Kindlasti on noorte seas õrnhingekesi ja lödipükse nagu neid igal ajal ja igas vanuseklassis on olnud. Kes nad aga üles kasvatas ja kes on hoidmas haridussüsteemi 19. sajandi majanduse vajadustele vastavana kui mitte keskealised?
Keskealiste seas on lisaks õrnhing-lödipükstele ka kurjategijaid, roolijoodikuid, poliitikuid, kristallide ja muu vuuduu sõpru, rahapesijaid-pankureid, ärastajaid ja muid eluheidikuid. Kumb parem on?
Keskealiste keskpärased unistused
Tundub, et keskealised on ettevõtjatena rahuldumas kodumaise kivikuninga staatusega. Mõni julgem kaalub ka Lätti laienemist, aga see on siiski liiga riskantne! Kamoon Simmo, Lätti??? Mängid esimest korda?
Professionaalide ja juhtidena aidatakse kaasa välisettevõtete kasumite välja kantimisele. Niimoodi pole meil küll lootustki jõukaks riigiks saada!
Samal ajal nüpeldavad ja tambivad need keskealised juhid ambitsioonikaid ja edukaid noorte asutatud tehnoloogiaettevõtteid, mis on ka suures osas eestlaste omanduses ja on meie reaalseim edu võti, pilet rikaste riikide sekka.
Heaks näiteks on LHV foorum, täpselt selline keskealiste safe space, kõige ja kõigi valimatuks tampimiseks mõeldud koht.
Maailma, nii et silm ka ei pilgu
Noored ehitavad üles Bolte, Veriffe ja Transferwise’e, võtavad ette Euroopa või kogu maailma, nii et silm ka ei pilgu, tehakse väga ägedaid asju. Ei tarbi enam alkoholi nii palju, on head suhtlejad, teevad trenni, järjest rohkem investeeritakse.
Nad on paljureisinud ägedate hobidega maailmakodanikud ja tihti ka väga hea huumorisoonega. Osatakse nii erialaselt kui ettevõtjatena kiirelt areneda ja väga ägedaid saavutusi teha. Ja ma ei räägi mingitest Instategelastest, need on omadega samamoodi segaduses nagu keskealised liisingusõltuvuse lõpubossid.
Noored ei ole konkurendid
Minul aktiivse ingelinvestorina on nii teatav ülevaade kui oma nahk vägagi mängus meie tänaste noorte seas. Oleks meie vanemal põlvkonnal ka selline ettevõtlikkus, oskused, energia ja suhtumine, oleks me ammu rikkaimate riikide seas. Õnneks suund on vägagi õige, nende noortega me jõuame kaugele!
Üks suuri erinevusi noorte ja keskealiste vahel on veel see, et noored ei näe üksteist konkurentide, vaenlastena. Tampimise, tagarääkimise ja kaigaste kodaratesse viskamise asemel väga hea meelega jagatakse enda teadmisi ja oskusi kuidas koos või individuaalselt ägedaid saavutusi teha, kiidetakse ja julgustatakse üksteist tagant.
Meil riigina on vägagi äge tulevik ees! Vanad peerud, heitimise ja mugavustsooni asemel võtke noortest õppust!
