Viis Ameerika kõige väärtuslikumat ettevõtet on kõik endised idufirmad, mis kaasasid riskiinvestorite raha. Eestis on seis veelgi ekstreemsem: Transferwise üksi on juba kaheksa aastaga kasvanud nullist väärtuslikumaks kui kogu Tallinna börs kokku.
Ometi on kohalikku kapitali siinsetesse investeerimas minimaalselt, eelmise aasta ligi 400 miljonist kõigest suurusjärgus 10-15 miljonit tuli Eestist – mõni üksik protsent.
Startupid toovad ka paremaid tooteid-teenuseid turule ja ei lase hiiglaslikeks kasvanud vanadel olijatel enda ainuvõimu kuritarvitada. Näiteks taksosõit oli kümme aastat tagasi kehva kvaliteediga luksuskaup, mida oli ilge tüütus tellida.
Vuntsid, vestid ja läppunud aroomid romulaväärilises kuudis ning ega ikka väga ei tahtnud reede õhtul kümmet kiisut läbi helistada, et peole jõuda. Praeguseks Bolt ja Uber on teinud selle lihtsaks ja meeldivaks laiatarbekaubaks.
Fintechid toovad järjest rohkem varem ainult jõukatele määratud pangandus- ja investeerimistooteid laiema hulga inimesteni. Näiteks Swedi Rumeenia ja Gildi skandaalid, Ida-Euroopa fondid, Pärsia Lahe fond, aktiivsed pensionifondid – kõik need olematu või negatiivse tootlusega ning ülikõrgete kuludega avantüürid on tõestanud, et pankadel jääb varahalduse kompetentsist puudu ja turul uus veri ja konkurents on ainult vajalik.
Tootlus on parim
Tegu ei ole mitte ainult väga vajaliku ja olulise osaga tänapäeva ja tuleviku majandusest, vaid valdkond on ka andnud parimaid tootluseid. Ingelinvesteeringute ajalooline tootlus on olnud erinevate uuringute järgi 22-27% aastas ja parimad üksiktootlused on samuti kasvuettevõtetega saadud.
Näiteks Eesti oma Taxify esimese vooru investorid on üle tuhande korra enda raha kasvatanud, varajane 10 000 eurone investeering on 10 miljoni peale kasvanud. Postituse autor on enda portfelli 3-4 aastaga 200 000 pealt millini kerinud Ampleri, Cleveroni, UpSteami, Xolo, Fractory ja teiste edulugudega, Eestis annab küllaltki lihtsalt headele diilidele jaole saada ja jõukust kasvatada.
Miks siis aga Eesti kapitali nii vähe startuppidesse liigub parimaid tootluseid otsima? Kas tegu võib olla sellega, et ei teata veel valdkonna kohta ja kardetakse vigu teha? Samuti on laialt levinud väärarusaamad ja linnalegendid visad kaduma. Vaatamegi üle põhilised kasvuinvesteerimise vead ja purustame mõned linnalegendid.
Hoidumine on viga
Suurim viga on üldse mitte tegeleda startuppidesse investeerimisega. Tegu on parima ajaloolise tootlusega varaklassiga. Võlakirjades pole mingit tootlust, börsidel on hinnatasemed obstsöönselt kõrgel ja kasvu vähe järel, allapoole riskid suured.
Tohutu bürokraatia tõttu tulevad ettevõtted järjest hiljem börsile. Rahavooinvesteeringute kõrvale kasvu otsival investoril ei jäägi muud üle kui börseelsete ettevõtete poole vaadata, kasv ja tootlus on varasemas staadiumis.
Varakult ei tasu müüa
Parimal võidusõiduhobusel ei ole mõtet stardis pead maha lõigata.
Korduvalt on Funderbeamis nähtud, kuidas Amplerit, UpSteami, LeapINi ja teisi müüdi, kui ettevõte oli paarkümmend protsenti hüpanud. Teatava börsi tausta pealt hirmutakse ahnusele ja hirmule alla.
Esmapilgul kõik ju õige, kasumi lukku panemine on hea, nii ei saa kahjumit ju teenida? Vale! Selles valdkonnas saab!
Tegu on hittide ja rakettide valdkonnaga, kasumi toovad koju üle 10 või üle 50 korra kasvavad ettevõtted. Kui raketi kohe kosmodroomi väravas alla tulistad, siis pole mõtet alustadagi. Niru oleks ju Taxify 20% kasumiga lukku panna ja Cherry.ee kahjumil kapata lasta! Eepiline feil, aga samas kordub tihti.
Varajase kasvuettevõtte puhul on 200% väärtuse kasv sama mis 20% kasv börsil, kasvupotentsiaal on niivõrd erinev. Ise müüsin Amplerit näpuotsaga esimene kord, kui see oli üle seitsme korra tõusnud ja sedagi paar protsenti positsioonist, iga rahastusvooruga olen juurde võtnud. Praeguseks on ettevõte üle 20 korda tõusnud ja olen alla 5% müünud. Võitjatele tuleb hoogu juurde anda ja juurde panna, mitte pead maha lõigata!
Riske ei tasu liialt karta
Visa on kaduma linnalegend, et ligi 90% startuppidest paneb õige pea putka kinni. See number on õige idee või toote testimise staadiumis. Kui kuukäive juba 5000 kuni 10 000 euro kandis, siis tiim, toode, tiimi võime müüa ja müügikanalid on juba mingil määral ära tõestatud.
Heade mentorite olemasolul on riskitase juba oluliselt madalam. Reaalselt ingelinvesteeringu kaasanud startuppidest kaotab investori raha umbes 50-70% sõltuvalt staadiumist ja see on täiesti okei, sest lendajad võivad ka väga kenasti lennata.
Eeltööd on vaja teha
Uuringud kinnitavad talupojatarkust, et puusalt pole mõtet kuulipildujaga tulistada. Kodutöö siinkohal aitab oluliselt, investeeringu kohta vähemalt 20 tundi kodutööd teinud investoritel on tootlus oluliselt kõrgem kui neil, kes väikese uuringuga paugutavad või aastatetaguse minu kombel pimedalt tuttava ettevõttesse raha paigutavad.
Tiim, toode ja selle skaleeritavus, turu suurus, konkurents, senised tulemused ja kuukäive, kasv, müügikanalid, ajastus on põhilised asjad, mida esimeses järjekorras vaadata. Väike eluhäkk on vaadata teisi investoreid nimekirjas: kui on mitmeid tuntud ja kogenud investoreid 5000 ja 10 000 euroste investeeringutega pundis, ju siis on mitmed neist juba teinud eeltöö ära ja ju on okei ettevõte.
Ise olen niimoodi teiste investorite usaldamisega näiteks Xolole (endise nimega LeapIn) ja Fractoryle edukalt pihta saanud, algul ei saanud neist liiga palju aru.
Börsis ei saa kinni olla
Börsiga võrdlemine, numbrites, kordajates ja valuatsioonides liiga kinni olemine on viga. Hoopis teine maailm, raketti pole ratastooli (Baltika ja sõbrad) või vana tossava koguperesedaaniga mõtet võrrelda. Nad kõik liiguvad, aga erinevas tempos eri suundades.
Siin ei investeerita minevikku, vaid tulevikku. Poindi andis hästi edasi aasta algul sTARTUp Day’l esinenud kahele ükssarvikule varakult pihta saanud investor Roger Dickey. Talle pitchis Uber varakult ja ta ütles ära, kuna neil oli ainult 10 musta autot ette näidata. Dickey naeris tol hetkel
Praegu ta enam ei naera, tolle hetke 10 000 eurone investeering võiks praeguseks mitukümmend miljonit väärt olla. Varases staadiumis on teised näitajad olulised. Eestis on väga head kasvuettevõtted nii Funderbeamist kui EstBANist ka vägagi lihtsalt jaeinvestorile kättesaadavad.
Hajutada tasub hoogsalt
Alguses optimismi pealt tunduvad paljud startupid järgmise Facebooki, Uberi või Jackpotify’na. Reaalselt toob tootluse koju ülemine 10% investeeritud startuppidest. Alguses on pea võimatu ära öelda, milline reaalselt lendu läheb.
Vähemalt 20-30 investeeringu tegemisega kasvatab oluliselt enda võimalust kõrgema lennuga kasvurakettidele pihta saada.
Oht: paned liiga suurelt valesse kohta
Täiesti tavaline algaja viga nii börsil kui kasvuettevõtetes. Alguses tasub valdkonna kohta lugeda ja väikselt katsetada. Üks edukamaid tehnoloogiainvestoreid, seitsmele ükssarvikule, sealhulgas Uberile varakult pihta saanud Jason Calacanis on enda raamatus “Angel” soovitanud alguses õppimise kõrvale ühisrahastuses 20 väikest investeeringut teha ja alles siis enda portfelli mahule sobiva investeeringu suuruse juurde liikuda.
Üldiselt ei soovitata ka üle 10-20% portfellist kasvuettevõtete alla panna, kuigi see on pigem vanade eelduste pealt nagu enne käivet ja ilma järelturuta investeerimine. Näiteks Funderbeamis on läbikukkumiste määr oluliselt väiksem ja järelturg ka täitsa olemas.
Ei maksa kodus järgi teha, aga ise olen kogu portfelliga kasvuettevõtetes. Kindlasti ei tasu investeerida seda raha, mida kardad kaotada ja mis rahuliku une ära võtab. Kõrge riskitaluvus tuleb kasuks.
Paljude investorite kogemus tõestab, et ükssarvikupoegi annab vägagi edukalt aasalt püüda, taltsutada ja kasvatada ning kasvurakette enda jõukuse vankri ette rakendada.
Põhiliste vigade vältimisega annab riske ja kooliraha märkimisväärselt vähendada ning alguspunkt on juba oluliselt parem, millelt edasi liikuda.
Väga äge on aidata startuppidel uusi innovaatilisi tooteid-teenuseid turule tuua, kõrgepalgalisi töökohti luua ja ise rekaga (esialgu paberil) kasumit kokku lükata!
