Indrek Neivelt on avanud vägagi vajaliku arutelu Eesti tuleviku jõukuse koha pealt. Eestlased ei taha olla omanikud ja on vähe eestimaise eelistamist. Pangad viivad aastas üle 1% SKPst minema, suurusjärgus üle 250 miljoni euro. Täna viskas ta õhku, et Eesti pangandusturu ergutamiseks oleks vaja uut, riigi ja rahva osalusega panka.

On aga jõukusele mõeldes pangandus üldse kõige tähtsam valukoht, kõige suurema mõjuulatusega valdkond?

Kodumaine pangandus on vajalik, aga mitte piisav

Rahvuslik pank on väga tore mõte ja nii LHV kui Coop seda rolli tunduvad täitsa kenasti täitvat. Teisest küljest, Rootsi pankade kasum aasta peale – 250 miljonit eurot – teeb inimese kohta siiski ainult 16 eurot kuus.

Väga oluline sissetulekulisa ei oleks, Skandinaaviale järele ei aita, kalevipoegi koju ei too. Pankade kasumid ja alkoaktsiis siin hoida oleks väga vajalik ja kasulik, aga ainult väike osa jõukuse kasvatamise võrrandist.

Kust veel edulugusid otsida?

Mis siis veel lahendused võivad olla? Miljarditehas keelati ära, põlevkivi aeg hakkab läbi saama, börsiettevõtetest näitab välismaist kasvuambitsiooni ainult keskmik PRFoods, vanast majandusest peale Tallinki rahvusvahelisi edulugusid palju pole ja nemadki suurt hoogu enam ei näita.

Nagu Allan Martinson ütles: hea ongi, et meil Nokiat ei leitud. Või diivanist naftat. Selle asemel leidsime terve sektori: tehnoloogiaettevõtted!

Viie hulka tehnoloogia seljas

Tehnoloogia on meie reaalseim pilet Ansipi unistustemaale, Euroopa viie rikkaima sekka. Eestis on inimese kohta maailma üks kõrgeim kui mitte kõige kõrgem investeeringute tase kiirelt kasvavatesse tehnoloogiaettevõtetesse ja tänu sellele need ka kasvavad väga kiirelt. Ükssarvikute arv inimese kohta meil juba praegu on maailma kõrgeim ja on ka väga tugev järelkasv. On lähemate aastate küsimus, millal see meie põhiliseks majanduskasvu veduriks saab.

Edukad tehnoloogiaettevõtted viivad palkasid üles, USA tähtsamates tehnoloogiakeskustes on valdkonna palgad üle 100 000 dollari aastas ja ka Euroopa omades kenasti üle riigi keskmise. Iisraelis on keskmine palk on 2500 euro kandis, aga tehnoloogias üle 5000 euro ja kuigi seal töötab 8-9% töötajatest, toob see riiki 43% ekspordist.

Pool miljardit käivet pole veel kõik

Meilgi siin on selles valdkonnas võimsat kasvu näha, Eesti tehnoloogiaettevõtete kohalike üksuste käive on juba ligi 500 miljonit eurot, aga see on kõigest jäämäe veepealne osa. Näiteks Transferwise’i 133 miljonit eurot ja veel paljude suurte välismaa üksuste käive pole selle sees.

Vaadates meie tehnoloogiasektori finantseerimise väga jõulist kasvu, võib meil siin sarnast palgarallit oodata edaspidigi jätkumas, mis on igal pool teise ringi efektidena ka ülejäänud majandusse edasi kandunud. Töökohana on nad samuti väga kõrgelt hinnatud, käesoleva aasta Top 10 tööandjatest kuus on tehnoloogiaettevõtted!

Hästi läheb ka omanikel ja töötajatel

Ka omanikud on neil vägagi jõukaks saanud, nii maailma kui Eesti rikaste toppides teevad tehnoloogiaettevõtjad väga tublisid samme tippude poole, Eesti top kümnest juba kolm tuleb tehnoloogiast ja see valdkond pole siin veel õiget tempot sisse saanudki.

Jõukuse laiapõhjalise leviku mõttes on võib-olla olulisemgi töötajate optsioonidega motiveerimine, näiteks Microsofti puhul sai ligi 12 000 töötajat miljonärideks, Google’il samuti tuhandeid, isegi üks nende massöör sai multimiljonäriks.

Investoritena on võimalik meil kõigil osa saada väga headest kasvuettevõtetest nii EstBANi kui ka näiteks UK regulatsioonidele alluval Funderbeami platvormil. Iduettevõtted on olnud ajalooliselt parima tootlusega varaklass, 22-27% aastatootlusega kogenud investoritele hea hajutamise korral.

Need tootlusnumbrid on olnud efektiivsetel ja tohutu kapitaliga UK ja USA turgudel, kus iduinvesteeringutega on juba üle 50 aasta professionaalselt tegeletud. Baltikumis ja Skandinaavias on väga piiratud kapitali tingimustes siinsetel vähestel professionaalsematel investoritel veelgi paremad tootlused olnud.

Kodutöö peab hea olema

Eeldus ja rõhk on muidugi hea kodutöö tegemisel enne investeerimist, hajutamisel ja ettevõtte headel mentoritel. Juhuslikult naabrimehe saunas sündinud ideele raha visates on läbi kukkumine küllaltki paratamatu tagajärg, nagu ka mul juhtus. Korralike teadmistega investeerides ja näiteks kogenud investoritega arutades on võimalik hajutatud portfelliga vägagi head tootlust saada selles valdkonnas.

Kindlasti nüüd skeptikud tulevad ütlema, et 90% startuppidest kukub läbi ja ega see pidu kaua ei kesta, mull-mull-mull-mull väiksed kalad jne. Väike reaalsusekontroll: millal viimati kukkus Eestis läbi üle poole miljoni euro kaasanud tehnoloogiaetevõte? Peale Cherry.ee’d polegi sellist nalja palju juhtunud, Eestis on täitsa üllatavalt madal läbikukkumiste määr.

Kus need pankrotid siis on?

Kriitikute arvates oleks Taxify, Transferwise ja kõik teised edulood pidanud juba üle 10 korra pankrotti minema, ei ole veel seni läinud. Võiks juba ära väsida oma kriitikaga seisva seinakellaga täpsuse peale võistlemises ja alla jäämises. Kui toote-turu klapp on saavutatud, siis on riskid oluliselt väiksemad, Eestis on suurusjärgus 20-30% suuremat raha kaasanutest läbi kukkunud, või isegi veel vähem.

Pangad, shmangad, Igor Mangad, kirumine ja ümber jaotamine meid edasi ei vii, ainult väärtuse loomine viib. Tehnoloogiajõukuse aeg hakkab Eestisse jõudma ja sellel võib meie majandusele vabalt suurem positiivne mõju olla tulevikus kui naftal Norrale.