Lugesin Kasela teksti, lugesin veelkorra, kandsin selle kontoris ka tervele toatäiele näistele ette ning punastasin. Tundsin end nii puudutatuna! Sest mina olen ju üks nendest, kes ostab kaks kohvi päevas. Statoilist (nüüd Circle K, toim.), ühe topsi hind 2,2 ning teine on 30% soodsam (“Milline kokkuhoid!” kiidan ma end iga kord seda ostes). Kokku päevas kohvide peale u 4,5 eurot. Ning arvake, mis oli mu tänane hommikusöök? Balti jaama turult võileb, hinnaga 4 eurot.
Miks ma seda teen?
Eks harjumus ja mõnu on põhilised. Ma ei viitsi käpaga kohvimasina eest hoolitseda (need tahavad kogu aeg tähelepanu… vala vett, pane ube, puhasta, pese, nunnuta) ning pätikas mulle ei maitse. Ostsin ka kapselkohvimasina, kuid seegi jonnib mu käes.
Ning teate kui hea on minna peale 10-12 tunnist tööpäeva Statist läbi ning veidi õues istuda. Lasta peal puhata, hingata värsket õhku ja midagi manustada. Mulle meeldib palju kõndida, klapid peas ning tops käes. Kujutate ju ette, sügis, tuul ja lehtede sahin, hea muusika kõrvus. Loomulikult sobib sinna juurde ka kohv.
Ma olen neid summasid, mis kulub kohvi peale, pidevalt kokku löönud. Tundnud süümekaid, enda peale pahandanud… ja läinud siis kohvi ostma. Miks ma siis üldse tööl käin, kui ei saa end mõnikord hellitada. Aga kavatsen seda nüüd muuta. Ausalt. Esialgu ühe topsi peale päevas ja siis mõtlen edasi. Seegi edasiminek, kas pole?
Indrek Kasela: tulge mõistusele, jätke see kolmeeuroste kohvide joomine järele
