Värskest rahandusministeeriumi majandusprognoosist selgub, et tuleval aastal on valitsusel mänguruumi omajagu, sel aastal tuleb aga veidi kärpida.

Mai lõpus pandi uue valitsusega paika riigi eelarvestrateegia ehk nelja aasta plaan. Uue majandusprognoosi ja muu vahepeal selgunud info valguses tuleb seda mõnevõrra muuta. Riigi eelarvestrateegia otsuste elluviimisel vastab 2020. aasta eelarvepositsioon uuendatud eesmärgile, 2019. aasta puudujääki tuleb vähendada.

Uue prognoosi järgi ulatuks tänavune eelarvemiinus struktuurselt isegi 1,4% juurde, ehkki kevadel oodatud miinus oli 1%. “2019. aasta puudujääki tuleb vähendada,” nentis rahandusministeerium.

Rahandusminister Martin Helme ütles pressikonverentsil, et kärpevajadus jääb 50 miljoni euro juurde, vahendas BNS.

Tuleval aastal rohkem ruumi

Eelarve tasakaalu saab mõõta kaht moodi: nominaalselt – see tähendab sisuliselt seda, et tuludest lahutatakse maha kulud – ning struktuurselt, mis on veidi keerulisem: selle juures võetakse arvesse ka majanduse tsüklilist seisu, ehk seda, missugune on taust – kas on parajasti head või halvad ajad. Headel aegadel tugevalt kulutamine ajab ka struktuurse positsiooni negatiivsemaks.

Nominaalselt oli eelarve viimati tasakaalus 2015. aastal, kui plussi jäädi 0,1%-ga SKP-st. Nüüd võib see justkui taas korduda, kuna rahandusministeerium prognoosib, et kui valitsus jätkab kevadel otsustatuga, ootaks ees 0,2% nominaalne ülejääk.

Struktuurselt ehk majanduse seisu arvestades oleks eelarve siiski 0,6%-ga SKP-st miinuses, ent see on märksa vähem, kui kevadel hinnatud.

Selle arvutamisel on aluseks võetud valitsuse kevadel kokku lepitud tegevuskava, mis hõlmab ulatuslikke kärpeid. Järgmise aasta eelarve üle hakkab valitsus läbi rääkima juba homme, siis selgub ka, kas edasi minnakse kevadise plaaniga või mitte.

Arvestades, et mänguruumi on veidi rohkem kui varem, siis eeldades, et ülejääk kasutatakse ära, võib põhimõtteliselt taas kõne alla tulla erakorraline pensionitõus, mis on Keskerakonna oluline valimislubadus.

Majandus kasvab tänavu kiiresti, edasi aeglasemalt

Rahandusministeerium võttis värskes prognoosis ette ka majanduskasvu ning hindas, et tänavu on seis parem kui kevadel oodatud: kui aasta esimeses pooles prognoositi majanduskasvuks 3,1%, siis nüüd märksa rohkem ehk 3,3%.

Edaspidi on oodata aga märksa aeglasemat kasvu: tuleval aastal peaks majanduskasv jääma 2,2% juurde. Veel kevadel ootas ministeerium näitajaks 2,7%.

Põhjuseks tõi rahandusministeerium nõrgenenud väliskeskkonna ehk segased ajad välisturgudel, mis vähendab sealset nõudlust. Eesti enda turul aga piirab nõudlust energeetika ja ehitussektor. “Tarbijad käituvad mõõdukalt, investeeringute kasv on hüplik,” lisas ministeerium veel negatiivseid näitajaid.

Palk jätkab kiiret kasvu

Keskmine palk peaks aga tõusma ka edaspidi kiires tempos – järgmisel aastal siiski veidi aeglasemalt kui varem, käsikäes majanduse jahenemisega. Samas aga kompenseerib aeglasema palgakasvu osaliselt hinnatõusu pidurdumine.

Täpsemini on rahandusministeeriumi hinnangul keskmiseks palgaks tänavu oodata 1404 eurot, tuleval aastal aga 1484 eurot ehk 3,4% enam kui tänavu. 1500 euro piir ületatakse prognoosi järgi 2021. aastal, 2023. aastaks peaks keskmine olema juba üle 1700 euro.

Tarbijahinnad peaksid nii sel kui tuleval aastal tõusma 2,2%. Rahandusministeeriumi hinnangul on seesugune tõus mõõdukas ning ei ületa majanduse seisukohalt tervislikku taset. Tõusu taga on peamiselt toidu ja teenuste kallinemine.